Ma olen saanud oma elu jooksul õnneks umbes 5-6 korda hülgeliha maitsta ja arvan, et kõige parem on keedetud hülgeliha kartulitega, sest siis on liha väga hea mahlane ja maitsev. Hülgeliha süüakse Kihnus väga hea meelega, keedetakse koos kartulitega või suitsetatakse. Hülgeliha soolati astjasse, kuivatati ja suitsutati. Soolast hülgeliha kuivatati kerisel, mis andis parema maitse. Ruhnu mehed olid kihnlaste peale kadedad kuna kihnlastel oli palju lapsi, arvati sellepärast, et mehed sõid toorest hülgeliha. Hülgeliha soolamiseks oli eraldi kapp, sest liha on vänge lõhnaga. Kui mehed hülgejahil olid, keetsid nad ka värskest hülgelihast suppi, kõige parem oli hallhülge poja liha. Kui hülgeid veel Kihnus kütiti, oli hülgeliha igapäevane leivakõrvane toit. Aeg oli vaene, aastas peeti 1 siga ja peamiseks toiduks oli see, mis meri andis. Suurel reedel on traditsiooniliselt keedetud hülgeliha. (Kihnu Küek 2015)
1846-1847. aastatel toimus saarel usuvahetus, enamik kihnlasi siirdus õigeusku lootes saada tsaari käest maad. 19. sajandi II poolel elavnes saarel purjelaevandus. Hakati soetama kiviveolaevu, tulusaks 4 Marek veoartikliks kujunes ehituskivide transport Pärnu ja Riiga. Moodustati laevaseltse ja kaubeldi laevameistrid. Purjelaevu osteti ja ehitati ise, nii et I maailasõja eel oli kihnlastel umbes 60 laeva. Mehed sõitsid merd nii Kihnu kui ka välislaevadel. 1930-ndatel oli saarel kõige suurem elanikkond ulatudes enam kui 1200 inimeseni. Esimeses maailmasõjas enamik kihnlaste laevu hävitati. Foto 2: Kivilaev 1937. aastal valmis Kihnul kivimuul. Pärast II maailmasõda elas saarel 600 inimest, 378 saare elanikku oli Läände põgenenud. Loodi kalurikolhoos "Nõukogude Partisan". 70ndatel moodustati kalurikolhoos "Pärnu Kalur". 1973.
annaabi.ee 
