Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kihnlaste" - 5 õppematerjali

Hüljes Kihnu kultuuris
26
docx

Hüljes Kihnu kultuuris

hülgeliha valmistati. Neljandas peatükis on juttu ühest õnneliku lõpuga õnnetusest, kui kihnu mehed tormi kätte jäid. 4 Millised näevad hülged välja? Selleks, et teada saada millised hülged välja näevad, milliseid liike on Läänemeres olemas, kui suur on nende populatsioon kasutasin uurimiseks raamatut ,,Kihnlaste elatusalad´´. Sealt leidsin kolm hülgeliiki. Läänemeres on olnud kolme liiki hülgeid: viiger, hallhüljes ja randal. Nendest on olnud kihnlaste peamiseks püügiloomaks viigerhüljes, vähemal määral hallhüljes. (Kihnlaste elatusalad 2006:83) Viigerhüljes (mustu) on lühikese pea ning nõgusa, suhteliselt terava koonuga väheldane hülglane. Täiskasvanute üldpikkus on keskmiselt 130-150 cm, raskus 50-60 kg. Selja ja

Kultuur-Kunst → Kultuur
3 allalaadimist
Referaat Kihnust ja selle ajaloost
13
odt

Referaat Kihnust ja selle ajaloost.

4 Marek veoartikliks kujunes ehituskivide transport Pärnu ja Riiga. Moodustati laevaseltse ja kaubeldi laevameistrid. Purjelaevu osteti ja ehitati ise, nii et I maailasõja eel oli kihnlastel umbes 60 laeva. Mehed sõitsid merd nii Kihnu kui ka välislaevadel. 1930-ndatel oli saarel kõige suurem elanikkond ulatudes enam kui 1200 inimeseni. Esimeses maailmasõjas enamik kihnlaste laevu hävitati. Foto 2: Kivilaev 1937. aastal valmis Kihnul kivimuul. Pärast II maailmasõda elas saarel 600 inimest, 378 saare elanikku oli Läände põgenenud. Loodi kalurikolhoos "Nõukogude Partisan". 70ndatel moodustati kalurikolhoos "Pärnu Kalur". 1973. aastal ühendati "Nõukogude Partisan" "Pärnu Kaluriga" ja kihnlaste oma kolhoosist sai "Pärnu Kaluri" Kihnu osakond. 1991. aastal lõpetas kolhoos tegevuse, 21. mail 1992.a. sai Kihnu

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Pärnumaa muuseumid
5
doc

Pärnumaa muuseumid

Muuseumi loomist taasalustati 2006. aasta novembrist ning esimene avaüritus toimus 26.detsembril. Igapäevaselt muuseum veel avatud ei ole, kuid soovijatel on võimalus muuseumiruume ja olemasolevaid eksponaate uudistama tulla vastavalt kokkuleppele muuseumijuhi Liina Kääriga. Kihnu Kooduloomuuseum Aadress: Kihnu vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 69 933, 44 69 983 Avatud: 1.juuni - 30.september 10.30­15 / muul ajal etteteatamisel Kihnu koduloomuuseum tutvustab kihnlaste eluolu läbi aegade. Välja on pandud Kihnu rahvariided ning näidatud nende arengut ja valmistamise lugu. Tähtsal kohal on Kihnus käibel olnud peremärgid, mida tehti kodust "väljaskäivatele" esemetele, nt viljakottidele, piimanõudele, saagidele, kirvestele jm. Nurgake on pühendatud tuntuimale kihnlasele ­ kapten Enn Uuetoale ehk Kihnu Jõnnile. Muuseumis on ka Kihnust pärit naivistide maalide kogu, sealhulgas kuulsaimaKihnu naivisti Jaan Oadi teosed.

Turism → Turism
10 allalaadimist
EESTI KIRJAKEEL 20 sajand - … Kirjakeele ühtlustumine
34
pptx

EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine

1979 VÕKi kolmas koosseis * keelenormide õpetamine koolis, lihtsustamise vajadus Siit: tegeliku keelekasutuse jälgimine + normingute reeglipärastamine 1979 – 1983 tegi VÕK palju otsuseid, lähendamaks norminguid tegelikule keelekasutusele Otsused „Kirjakeele teatajas 1979-1983“, näit tegelema-tüübi rööpvormid: tegeleda-tegelda Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis Kirjakeele kasutusala on laienenud o võrokeste, mulkide ja kihnlaste (identiteedi tugevnemisega), o murdeliste kirjakeelevariantide tekkimine, o lisandunud internetisuhtluse keel, o suurenenud inglise keel osatähtsus al1990. aastatest, keeles kõrvuti nii tsitaatlaenud kui kohandatud kujud (boyfriend – boifrend, cover – kaver).  Enamik uusi laensõnu kultuurilaenud, mis tulnud koos mõistega,  teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi `hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku varjundiga)

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
Turism ja kultuur
14
docx

Turism ja kultuur

tuntuimad. Amisid on väga põhimõtetekindlad, kuid ometi ei ole neil kahju näidata oma kultuuri ja eluviisi nö tavalistele inimestele. 8 2.2. Kihnlased Kihnu on Eestis suuruselt seitsmes saar, mis on kuulus oma kultuuri poolest. Just Kihnu kultuuriruum ja pulmatseremoonia on kantud 2003. aastal UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja. Tänu oma rõõmsameelsele ja tegusale rahvale on Kihnu kohaks, kuhu alati kõik on oodatud. Kihnlaste jaoks on alati olnud väga oluline kalastamine. Ka praegune elu on seal kujunenud nii, et naiste ülesandeks on hoolitseda kultuuripärndi säilimise eest ning mehed tegelevad kalapüügiga. (Kihnu saar) Lisaks laulule ja tantsule, mida teeb kogu rahvas ja millega esinetakse hea meelega ka külalistele, on võimalik tellida saarel sõitmiseks lahtise kastiga veoauto, värskelt suitsetatud kala, kohalikku leiba ja muud traditsioonilist

Turism → Turismi -ja hotelli...
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun