linna, kuid kuuluvad kellelegi võõrale (seadused 51-52). Orjatari vägistamine ei too endaga 1 samuti suurt karistust, mees, kes seda teeb, peab orjatari isandale “kolmandik miinat hõbedat”. Hetiidi seadustes on sarnane lähenemine orjade positsioonile ühiskonnas. Neid ei ignoreerita, kuid on selgelt alamad kui paleesõltalsed. Mõnevõrra võib võtta mehe ja naise suhet kui orja ja vaba inimese suhet. Kihlumine, abiellumine: Palju seadusi on pühendatud ka kihlumisele, abiellumisele ja mehe ning naise vahelistele probleemidele. Naine pole mehe abikaasa, kui mees kosib ta ilma isalt ja emalt luba küsimata ning ei tee pulmapidu (seadus 27), kui naine aga tabatakse teise mehe “sülest”, peab ta surema (seadus28). Kui aga mees võetakse vangi rüüsteretkel, ja ta naine elab kellegi teisega, võib mees naastes naise tagasi võtta, kui mees aga põgeneb linnast vihates linna ja oma isandat, siis ei saa ta enam oma naist tagasi nõuda (seadused 29 ja 30).
Bernhardinusega" Lzaro Galdiano kogus (Museo Fundación Lzaro Galdiano) ja "Mehest pärliga" kuningalossis Madridis. Mõlemad maalid on kaotanud osa oma originaaliväärtusest ülemaalingute ja radikaalse restaureerimise tõttu. Tihti on tuvastamata portreteeritud isikud, mis ärgitab otsima "tallinlasi". "Tundmatut Daami" Viinis (samuti Kunsthistorisches Museum) peetakse seotuks Kastiilia Isabeli õukonnaga, aga "Mees nelgiga" (see lill võib viidata kihlumisele) Paul Getty muuseumis ei näi seda olevat. Keda kujutab "Mehe portree" Castello Sforzescos Milanos? Ilmselt võib Eestiga ühendada vanema mehe portree Haagis (Mauritshuis) ja noore, punase mütsiga mehe pildi Detroidis. Neid maale dateeritakse 1510. ja 1512. aastaga, mis mahuvad Michel Sittow' Tallinna perioodi. Neutraalsel taustal, nagu Sittow' puhul ikka, kujutatud isikud ei ole ilmselt õukondlased; üks on vahest kaupmees, teine käsitööline
annaabi.ee 
