Vana-Liivimaa
sajandil. 14. sajandi jooksul järgnesid
teised linnad. Samal ajal ehitati eestlaste muinaslinnused ümber kivilinnusteks.
1244 esimene teadaolev kiviehitis Eestis, Otepää linnud. Suurim ja tugevaim kastell-linnus
rajati Toompeale. Ordu alal oli tähtsaim Viljandi linnus, mille konvendihoone oli Eesti
suurim. Paides oli tornlinnus.
Samuti asendati puukirikud kivikirikutega. Kiriku ehituse korraldamine oli maaisanda
kohustus. Muinaskihelkonnad nimetati ümber kiriku kihelkodadeks. Kirikutes pandi ametisse
sakslastest preestrid.
Jüriöö ülestõus (1343-1345)
Põhjused ja probleemid. 1340-ndate aastate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus
muutunud vägagi keeruliseks (maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid
vasalle) ja otsustas Eesti maha müüa. Vasallid kartsid võimaliku uue maahärra võimu alla
kaotada oma vabadusi. Ost-müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ära
otsustatud
annaabi.ee 
