Kõrgeim mägi on Olümpos, mille kõrgeimaks tipuks Mytikas 2917 m. Pinnamoelt on Kreeka mägine ja liivane maa. Kreekal on 1400 saart neist 227 asustatud. Kreeka rannajoon on tugevasti liigestatud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Kreeka suurimad jõed on Strymon, Vardar ja piirijõgi Marista (algavad väljaspool K.). Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitlehine põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets (tamm, pöök, mänd, nulg) katab 10% pindalast ja on ulatuslikum Põhja-K-s. Maavarad: boksiit, raua-niklimaak, kromiit, magnesiit, pruunsütt (ligniit), asbesti, smirglit, pliid, vaske ja hõbedat. Egeuse mere põhjast on leitud vähesel määral naftat ja maagaasi. Rahvastik 97% rahvastikust on kreeklased, piirialadel elab makedoonlasi, albaanlasi ja türklasi. Sisserändajaid on palju kuna Kreekl on soodne geograafiline asend
Sisemaal mägedes on karmim talv ning püsiv lumakate. 10 Jõed on lühikesed, suuresti kõikuva vooluhulgaga mäestikujõed. Suvel väiksemad jõed kuivavad. Suuremad jõed algavad väljaspool Kreekat. Palju on mägijärvi ja mineraalveeallikaid. Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Metsad katavad 22% riigi pindalast ja on ulatuslikumad Põhja-Kreekas. Levinumad puud on tamm, pöök, mänd ja nulg. Maavaradest leidub boksiiti, raua-, tsingi-,mangaanimaaki,kromiiti,püriiti,magnesiiti ja pruunsütt. Pilt 2.Vaade Olumpose mäele Riigikord Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist. Kreeka
lumivalge marmori kihtidega. (35) Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste talvel püsib mägedes mitu kuud, rannikul ei lange õhutemperatuur alla nulli.(33) Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets katab u 10 % maa pindalast. (34 lk 126) Maavarad on mitmekesised, kuid nende varu üldiselt väike. Võrdlemisi rikkalikult leidub boksiiti, raua-niklimaaki, absesti, kromiiti, magnesiiti, väikestes kogustes pliid, vaske ja hõbedat. (34 lk 126-127) Kreeka on keskmise arengutasemega tööstuspõllumaa, mis sõltub väliskapitalist ning saab olulist tulu merelaevandusest ja välisturismist.(34 lk 127)
annaabi.ee 
