tõrjeabinõud peremeestaimed on enamasti maavitsalised, põhiliselt kartul,tomat ja baklažaan põhjustab suuri saagikadusid Emased ja isased Isased on ussikujulised silmaga nähtamatud, ca 1200μm pikkused Emased on ümarad läbimõõduga ca 450μm mooniseemnesuurused tsüstid paksenenud kestaga siseorganid on degenereerunud, sisaldades sadu mune Tunnused kahjustusele viitavad kidurakasvulised alad põllul mugulate arvu ja suuruse märgatav vähenemine tsüstid vabanevad ning pudenevad mulda mullas võivad olla elujõulised ~6-12 aastat või rohkem Levimine Kartuli-kiduussil puudub loodusliku leviku võime. Noorte kiduussi vastsete lähilevik toimub mullas kartulitaime juurte suunas. Tsüstid levivad uutesse piirkondadesse mulla, kartulimugulate, istikute, taimede, lillesibulate,
Õhemad turbalasundid võivad koosneda tervenisti siirdesoo-segaturbast. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed (tarnad, sookastik, ojamõõl), need vahelduvad turbasamblamätastega, millel kasvavad tüüpilised rabataimed. Puurindes asendub sookask männiga. Rabametsad katavad suurte rabade nõlvu ja äärealasid, rabasaari ning väiksemaid rabasid. Puurinde moodustavad kidurakasvulised männid, hajusalt kasvab sookaski, põõsarinnet tavaliselt ei ole. Hästi on arenenud puhmarinne (nt kanarbik, sookail, sinikas, küüvits). Samblarindes valitsevad turbasamblad, mätastel kasvab ka metsasamblaid. Sellist rabametsa, milles puurinne on puude suurest vanusest hoolimata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), nimetatakse puisrabaks. Kõdusoometsade klass
annaabi.ee 
