taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat. Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii:"Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Roosikrants- palvehelmeste kee, milles helmed märgivad loetud nn. Maarja tervituste arvu. Kee nimetus tuleb Maarja ühest sümbolist, roosist. Algselt olevat roosikrantsi valmistatud kibuvitsamarjadest. Roheline on elu lootuse ja külvi värv. Violett on patukahetsuse ja vagaduse värv. Must on meeleparanduse ja leina värv. Lisa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus. http://www.eelk.ee/~ltund/voldikud/symbolid.html http://www
Kuid see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata. Pärast kurnamist võib lisada maitse järgi suhkrut. Juua tuleb kolm või neli korda päevas pool klaasi korraga. Kui teed teha vaid kibuvitsamarjadest, siis soovitatakse neid esmalt veerand tundi keeta, seejärel aga lasta veel ööpäev seista. Sel juhul tuleb kibuvitsa viljadest rohkem toimeaineid välja. Kibuvitsa tee teeb inimest ka lihtsalt tugevamaks ja peletab väsimuse. Koos teiste taimedega aitab see isegi viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu.
Kuid see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata. Pärast kurnamist võib lisada maitse järgi suhkrut. Juua tuleb kolm või neli korda päevas pool klaasi korraga. Kui teed teha vaid kibuvitsamarjadest, siis soovitatakse neid esmalt veerand tundi keeta, seejärel aga lasta veel ööpäev seista. Sel juhul tuleb kibuvitsa viljadest rohkem toimeaineid välja. Kibuvitsa tee teeb inimest ka lihtsalt tugevamaks ja peletab väsimuse. Koos teiste taimedega aitab see isegi viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu.
Ravimteed kurguvalule Kassinaeri õied sisaldavad limaaineid ja aitavad väljutada röga ning teevad kurgu pehmemaks. Neid on kasutatud ka külmetuse tees, sest tihti on külmetuse üheks tunnuseks just valus kurk. Iisop on ka soojendava toimega, palavikku alandav, higistama ajav ning toob hääle tagasi. See on meie enda pere lemmiktee külmetuse korral Ravimteed kurguvalule Kibuvitsamarjad sisaldavad karoteene, mis muudavad limaskestad tugevamaks. Lisaks teele tasub toorestest kibuvitsamarjadest teha siirupit. Taimetark lisab sellise siirupi sisse veel nelki, mis on kurgumandlipõletiku korral hea, või ka ingverit, mis on soojendav ja vereringet parandav. Siirupit võiks teha ka kadakamarjadest. Ravimteed kurguvalule Teekummel on üks tuntumaid ravimtaimi maailmas. Taime on lihtne kasvatada, tal on väga mitmekesine ravitoime ja kasutamine on suhteliselt ohutu. Kummelitee on erakordselt tugeva põletikuvastase ja ülitundlikkust vähendava toimega.
3.2 Soovitusi C-vitamiini tarbimiseks C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, valguse ja hapniku toimel, seega: *ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees *kasutage ära köögiviljade keeduvedelik *asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini *hoidke värsked puuviljamahlad võimaluse korral külmikus ja mitte kauem kui 2-3 päeva C-vitamiini päevane soovitatav kogus toidust saamiseks on 75mg, selle saame näiteks: *10g kibuvitsamarjadest *40g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist *60g mustadest sõstardest *90g spargelkapsast *110g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist *150g punastest sõstardest *190g kaalikast *200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada
põseurgeste põletiku vastu. Aitab ka migreeni ja peavalu vastu (Mandre 2001). Tee mis tehakse piparmündi- ja kõrvenõgese lehtedest on organismi ja verd puhastava ning tugevndava toimega. Juua tuleks jahutatult, lonks haaval ning kord päevas (Mandre 2001). Kui pärast pikka ja rasket haigust on organism nõrk ning tihti puudub ka söögiisu siis aitab tee mida saab teha piparmündilehtedest ning kibuvitsamarjadest. Teel tuleb lasta tõmmata veerand tundi ning juua tuleb üks klaas päevas (Mandre 2001). Kokkuvõte Kõik me oleme viibinud looduses ning näinud kui mitmekülgne see olla võib. Kindlasti on ka kõik kuulnud ravimtaimedest ning nende ravi omadusdest. Paljud ravimtaimed kasvavad meie endi aedades ning ümbruses. Aeda kujundades võiks mõelda ka lisaks silmailule sellele, mis kosutab lisaks hingele ka meie keha ning vaimu. Meie Eestimaa on täis rikkalikult
südamerohtude toimet ning tõsta pikaajalisel tarvitamisel vererõhku. Kibuvitsamarjad on tohutu C-vitamiini sisaldusega ja on täis antioksüdante, mis aitavad kaasa isegi vähktõve ravis. Olulisteks immuunsüsteemi tugevdajateks Kibuvitsamarjade ravitoime on teada juba keskajast. Vanal ajal segati kibuvitsamarju jahu hulka, kusjuures marjad jahvatati koos seemnetega. Sellega saadi leib, mis pani kõhu korda. Tänapäeval oskame kibuvitsamarjadest ainult teed teha. Ometi võime neid kasutada samuti paljudes toitudes ja teha moosi (eriti kurdlehise kibuvitsa marjadest). Kibuvitsamarju on tülikas puhastada, kuid nende korjamine ja toimetamine on iseenesest juba stressi eemale peletav tegevus. Kindlasti ei tohi sügisel unustada pihlakamarju korjamast. Need marjad annavad jõudu igal moel, kas teena, toidus või moosis. Pihlakamarjades olev C- vitamiin (ka teised) ja mineraalained on väga püsivad, peavad
vees, •kasutage ära köögiviljade keeduvedelik, •hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva. Allikad Päevane vajadus • Allikadmarjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja C-vitamiini päevane soovitatav kogus kartul. on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: * 10 g kibuvitsamarjadest, * 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist, * 60 g mustadest sõstardest, * 90 g spargelkapsast, * 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist, * 150 g punastest sõstardest, * 190 g kaalikast, * 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest, * 210 g apelsinimahlast, * 250 g karusmarjadest.
pärnaõis Cvitamiini ja Aprovitamiini. Kibuvitsatee Rohkesti tarvitatakse kibuvitsade marju. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata. Pärast kurnamist võib lisada maitse järgi suhkrut. Kui teed teha vaid kibuvitsamarjadest, siis soovitatakse neid esmalt veerand tundi keeta, seejärel aga lasta veel ööpäev seista. Sel juhul tuleb kibuvitsa viljadest rohkem toimeaineid välja. Kibuvitsa tee teeb inimest tugevamaks ja peletab väsimuse. Koos teiste taimedega aitab see isegi viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu. Naistepuna Naistepuna tee aitab kopsuhaiguste, maksahaiguste, närvisüsteemi häirete ja kõhuhädade puhul.
Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, näiteks mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: 10 g kibuvitsamarjadest; 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist; 60 g mustadest sõstardest; 90 g spargelkapsast; 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist; 150 g punastest sõstardest; 190 g kaalikast; 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest; 210 g apelsinimahlast; 250 g karusmarjadest. 21 ( http://www
kaotus, eriti lapse- ja vanurieas. Neid on soovitav tarvitada ka rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Neid kasutatakse nakkushaiguste, kehvveresuse, luumurdude, potentsi tõstmise, unehäirete, bronhiidi, tuberkuloosi, põiekivide, maokatarri, maomahla alahappesuse ja fermendivaeguse, neeru- ja põiehaiguste ning tursete korral. Meega keedetud kibuvitsa õielehtedega ravitakse roosi. Sügisel kogutud juurtest tehtud tõmmisega ravitakse põiepõletikku, reumatismi ja neerukivitõve. Kibuvitsamarjadest saadud õliga tehakse kompresse haavandite, haavade, kriimustuste j a muude nahavigastuste puhul. Tuleb teada, et kibuvitsa pika ja suurtes annustes tarvitamise korral veri pakseneb, mis mõjub südame ja kõhunäärme talitlusele. Sang- ehk must lepp Ainus glutinosa Sanglepp kasvab lodumetsades, niisketes segametsades j a puisniitudel, veekogude kallastel ja jõelammidel, aga ka madalamatel liivaluidetel. See on noorest peast põõsas, täiskasvanuna aga kuni 30 m kõrgune puu
·soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, ·vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, ·glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, ·järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid. Vitamiin C ·rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, 75 mg * 10 g kibuvitsamarjadest, B2-vitamiinide oksüdatsiooni * 40 g astelpajumarjadest, vähendamiseks ning kaitsmaks paprikast või petersellist, valke, rasvu, süsivesikuid ja * 60 g mustadest sõstardest, nukleiinhappeid (RNA, DNA) * 90 g spargelkapsast, vabade radikaalide kahjuliku * 110 g kiivist, lillkapsast,
Marjad droogiks peavad olema ilma varreta ja tupplehtedeta. Kuivatada tuleb neid võimalikult kiiresti kas kuivatis või ahjus, kus temperatuur ei ületa 70-80 kraadi C. Kuivamine toimub nendes tingimustes 5-6 tunni jooksul. Tarvitamiskõlblikuna säilib droog mitte üle 2 aasta. Droogi kasutatakse vitamiinide allikana, eriti talvel, kui looduslikke vitamiine leidub toidus vähe. Peale selle on ta hea sapinõristi, mis sapihulka tunduvalt suurendab. Samuti kuulub see vitamiinitee koostisse. Kibuvitsamarjadest võib valmistada ka moosi või neid vekkida. Suur suhkrusisaldus takistab C-vitamiini lagunemist. Kibuvitsamarjadest valmistatakse ka kibuvitsasiirupit, millel on raviv toime. 2.4.5. Naistepuna ( Hypericum perforatum) Liht-naistepuna kasvab aruniitudel, võsades, metsaservadel, tarade ääres, krravikallastel. Vars on enamasti , ülemises osas oksine, 30-60 cm kõrge. Õied on kuldkollased, 5 pikliku terava kroonlehega; tupplehti niisama palju
see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata. Pärast kurnamist võib lisada maitse järgi suhkrut. Juua tuleb kolm või neli korda päevas pool klaasi korraga. Kui teed teha vaid kibuvitsamarjadest, siis soovitatakse neid esmalt veerand tundi keeta, seejärel aga lasta veel ööpäev seista. Sel juhul tuleb kibuvitsa viljadest rohkem toimeaineid välja. Kibuvitsa tee teeb inimest ka lihtsalt tugevamaks ja peletab väsimuse. Koos teiste taimedega aitab see isegi viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu. 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa) andide tarvitus. Siin saab eristada kahte tasandit: kasutus otsese toidupoolisena ja raviotstarbel. Kõige rohkem
annaabi.ee 
