"kglambaliha" - 1 õppematerjal

Lambakasvatuse konspekt

(Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Ka lambaliha tarbimine inimese kohta on veel väike. Tarbimine moodustas 2008. aastal ligikaudu 0,4 kg inimese kohta aastas, mis on küll edasiminek võrreldes 2001. aastaga, kui see oli vaid 0,25 kg. Lambaliha tarbimine inimese kohta võib edaspidi lammaste arvu kasvu korral tõusta, sest keskmine eestlane sooviks lambaliha rohkem süüa, kui oleks tagatud pakkumine. Näiteks üheksakümnendatel aastatel tarbiti Eestis keskmiselt 1,2­1,3 kglambaliha ja 1939. aastal isegi 7 kg inimese kohta aastas. Noorlambaliha ehk talleliha tootmine on lambakasvatuse olulisim sissetulekuallikas. Arvestused näitavad, et sissetulekute suurus ute kohta moodustas 2007.a. ca 1600 krooni, millest olulisima andsid lambaliha realiseerimisest saadavad sissetulekud 1245 kr. ehk 78 % ja ute toetus 219 kr. ehk 14%. Seega lambalihast ja riiklikust ute toetusest saadi kokku 92% sissetulekutest, lambavill andis 4% ja lambanahad 4% sissetulekutest