aastate alguses. 1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Osoonikihi vähenemine Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on tegelikult eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekti tagajärjed ·
vähenemisi. Viimaste aastate keskmised kevadised osooninäitajad on jäänud pikaajalisest keskmisest allapoole. Kuigi kõikumised on peamiselt tingitud juhuslike ilmatüüpide vaheldumisest, kuid andmeid tuleb tõsiselt jälgida, et mõista võimalikke muutusi lähimas tulevikus. Eriti väikseid osoonikihi paksusi mõõdeti 1992. ja 1993. aasta alguses, kus halvimatel päevadel oli osoonikihi paksus kuni 30-40% normaalsest õhem. Kevadtalvisel perioodil samasuguseid või veel suuremaid osoonikihi õhenemisi täheldati ka mujal Põhja-Euroopas. 1993. aasta veebruaris langes õhu osoonisisaldus Soome kohal rekordiliselt madalale, olles 25% normaalsest tasemest allpool. Skandinaaviamaade kohal oli osoonikihi paksus ajuti vaid 200 DU. Osoonikiht õhenes Põhja-Euroopa kohal ka 1994. aasta algul. Kuna Eesti ja Soome vahel on vahemaa väike, kehtivad suurima tõenäosusega Soome osoonikihi andmed Eesti ja
kõrgem just pügatud lammastel. Samuti on teada, et ka söödakasutus on efektiivsem, sest toit on vatsas lühemat aega ja seetõttu proteiini lõhustub vatsas vähem, mis parandab söödakasutust. Ka on uttede söötmist kergem korraldada, sest pügatud lammastel on kergem toitumust hinnata. Nii on probleemseid lahjasid lambaid kergem karjast välja korjata. Pügatud lambaid mahub ka rohkem samasse sulgu ning loomadel esineb vähem nn. kuumastressi kevadtalvisel perioodil kui väljas õhutemperatuur on hakanud kiiresti tõusma ja loomi hoitakse kinnises laudas. 7.Lambavilla kvaliteedinäitajad Villa kvaliteet on määratud villakut moodustavate üksikute villakarvade omadustest. Villak koosneb erinevatest villasäukudest ja need koosnevad üksikutest villakarvadest(alus ülemineku, pealis, ohe või surnud villakarvad)Villa kvaliteeti mõjutavad villkarva füüsikalised e. tehnilised omadused.Villkarval on väga palju erinevaid tehnilisi
suuri osooni vähenemisi. "Viimaste aastate keskmised kevadised osooniarvud on peamiselt jäänud pikaajalisest keskmisest allapoole"(Kyrö 1993, lk. 7) Kuigi praegused kõikumised on peamiselt tingitud juhusllike ilmatüüpide vaheldumisest , ei saa välja jätta võimalust, et Sodankylä kevadised mõõtmisandmed näitavad osooniaugu algstaadiumi. Eriti väikseid osoonikihi paksusi mõõdeti 1992 ja 1993 aasta alguses. Halvimatel päevadel oli osoonikihi paksus kuni 30-40% normaalsest õhem. Kevadtalvisel perioodil samasuguseid või veel suuremaid osoonikihi õhenemisi täheldatud ka mujal Põhja Euroopas. 1993 aasta veebruaris langes õhu osoonisisaldus Soome kohal rekordiliselt madalale, olles 25% normaalsest tasemest allpool. Skandinaaviamaade kohal oli osoonikihi paksus ajuti vaid 200 DU. Osoonikiht õhenes Põhja Euroopa kohal ka 1994 aasta algul. P.Taalase(1994) andmeil oli 1994 aasta veebruari lõpuks osoonikihi paksus Lõuna Soome kohal vähenenud 10-15%. T
ja restaureerimise objektideks, siseõhus ning erinevate materjalide pinnal olevaid hallitusseeni. Tehti veel mikroskoopia uuringuid hoone piiretest väljapuuritud kernidele, et hinnata nende võimalikku eluiga. Lisaks määrati mõningate soojustusmaterjalide biosaastatuse astet renoveeritud puitkorterelamutes. Puitkorterelamute õhu ja materjalide analüüsi tehti kogu projekti vältel. Õhuanalüüsid tehti kevadtalvisel perioodil, et välistada välisõhust saabuvate hallitusseente lisahulka. Kokku analüüsiti 200 proovi järgmiselt: puiduproovid (kernid) 56 tk; materjaliproovid 22 tk; õhuproovid 71 tk; kleeplindiproovid 51 tk. 9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal Hallitusseente perekondlikku kuuluvust määrati kleeplindiproovidest, mis võeti materjalide
annaabi.ee 
