arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates. Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat. Kagu-Eestis tunti 13 (14) nädala pikkust perioodi, mis lõppes jaagupipäeval (25.juulil). Samasugune arvestus oli ka Lätis. Selline arvestus arvatakse olevat pärit
hästi hoitud ja mitmekesine mets. Teostame oma soovi läbi säästliku ja looduslähedase metsamajanduse, arvestades töös ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Kasutame metsas toimuvatele looduslikele protsessidele võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid ja abinõusid. Metsamajanduslikus tegevuses lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Kevadsuvised raied. Kevadsuviste raiete puhul peab RMK oluliseks tasakaalu saavutamist äriliste ja keskkonnakaitseliste eesmärkide vahel selliselt, et tagatud oleks: · linnustiku ning loomastiku kaitse tundlikul pesitsus- ja poegimisperioodil · õrnade metsamuldade vee- ja toitereziimi kaitse · võimalikult väike seenhaiguste levikuoht kevadsuvise raietegevuse käigus Kuivendussüsteemid. Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk
Maskeeritute rühm õnnistas talusid, soovides majapidamise edenemist tuleval saagiaastal. Vastutasuks saadi ande, mida võis pidada iga talu jõukuse tõestuseks, ohvriks esivanematele ja kingituseks oma küla esindajatele. Kõige tuntumad olid mardi- ja kadrisandid. Siin-seal ääremaadel käidi mööda küla ka teistel sügistalvistel pühadel: teateid on hinge-, mihkli-, andrese-, jõulu- ja vastlasantide kohta. Kui seejuures kasutati laule, siis olid need sarnased mardilauludega. Kevadsuviste pühade juurde kuulus kiikumine. Viimasel oli nii meelelahutuslik kui maagiline otstarve. Sellest loodeti head tervist kogu suveks ja head linasaaki. Kalendrikommetega seotud kiikumisi on kolme liiki: · · kiikumine suure kiigega väljas (n-ö päris kiikumine); · · kiikumine nöörkiigega rehe all; · · tsõõtamine, lauahüppamine, s.o pikal keskkohast toetatud laual kahekesi teineteise üles-alla kaalumine.
annaabi.ee 
