looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel hink(Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), võldas(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp(Unio carassus). Isiklik kokkupuude kaitsealauste liikidega oli mul ligikaudu 15 kui mitte rohkem aastat tagasi, kui vanaisa kalavõrku sattus säga, kes kuulub II kaitsekategooriasse. 3. Veekogu iseloomustus 3.1 Veereziimi põhijooned Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustab enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud aravooluga jõgedel, nagu näiteks Emajõgi. Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandus umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad Võhandu ääres märgatavad üleujutused, kus suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat matejali muda, liiva jm setteid. Väga hea on vaadelda üleujutust Kirumpää suvilate juures,
Neid kasutatakse ka virgestuseks ja sportimiseks. ·Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse, mis levib paisjoonena (backwater curve) ülesvoolu. ·Veetase võib veehoidlas kõikuda suurtes piirides, sõltuvalt juurdevoolust ja vee tarvitamisest. Paisutustasemed: ·KPT kõrgeim paisutustase (highest flood level), s.o veehoidla kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav vaid lühikest aega erakorralistes (kevadsuurvesi, suur vihmaveetulv) oludes. Sel ajal on täis nii jõude-, kasus- kui ka tulvamaht; ·NPT normaalpaisutustase (full reservoir level), s.o projektikohane veetase, mida võib hoida normaalsete käitustingimustes; täis on jõude- ja kasusmaht; ·MPT madalaim paisutustase (lowest reservoir level) madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse korral alaneda; veehoidlas on siis vaid jõudemaht; Mahud:
Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas. Keskmine äravoolumoodul on 8,2 l/s 1 km2. Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s (ITK). Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis. Suvine miinimum algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a Narva ja Emajõgi). Sügisese äravoolu tipp langeb novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini. Talvise ja suvise
Kõige hõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ja ei soodusta vooluvetevõrgu kujunemist. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine PõhjaEestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maaaluste valgala piiride erinevus. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis. Suvine miinimum algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a Narva ja Emajõgi). Sügisese äravoolu tipp langeb novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini
kuivendatud maa protsendi kohta. Kuivendus negatiivne, põhjaveevarusid vähendav mõju võib olla tingitud ka põhjaveekihtide avamisest. Kultuurtehniliste töödega väheneb metsasus ning maapinna planeerimine ja reljeefimelioratsioon muudavad pinnavee äravoolutingimusi. Infiltratsioon sügavamatesse horisontidesse väheneb. Seetõttu muutub põhjaveevarude täienemine. Varud vähenevad ning põhjavee kvaliteet halveneb.Suureneb ka äravoolu ebaühtlus. Pärast maa kuivendamist on kevadsuurvesi varasemast palju kõrgem, kõrgveehari on järsem ja selle kestus lühem. Et suurvesi kestab lühemat aega, ei jõua vesi maasse imbuda ning põhjavee saab vähem täiendust. Väheneb ka mulla veevaru, eriti paaril kuivendusjärgsel aastal. Pindmine äravool suureneb ning see soodustab erosiooni. Kuivendatud alade jõed muutuvad suvel veevaesemaks, neisse juhitava reovee lahjendamiseks ei piisa vett ning jõgede isepuhastusvõime väheneb.Sõltuvalt valgala
Maha istutatakse koos substraadiga. Juuri ei vigastata. Venemaal toodeti omal ajal 55-75 g, läbimõõt 70 mm, niiskus 20%. 100 g kuiva turba kohta N 110-190 mg, P2O5 190-310 mg, K2O 270-370 mg. Läbiniiskumisel oma kuju ei kaota.õhu ja niiskusesisalduse komposti hunnikus tasakaalus 36. Eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. Suureneb ka äravoolu ebaühtlus. on kevadsuurvesi varasemast palju kõrgem, kõrgveehari on järsem ja selle kestus lühem. Et suurvesi kestab lühemat aega, ei jõua vesi maasse imbuda ning põhjavesi saab vähem täiendust. Väheneb ka mulla veevaru, eriti paaril kuivendusjärgsel aastal. Kuivendatud alade jõed muutuvad suvel veevaesemaks, neisse juhitava reovee lahjendamiseks ei piisa vett ning jõgede isepuhastusvõime väheneb. Sõltuvalt valgala iseloomust mõju äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Dr. K. Hommiku
Suurim lang on Soome lahte suubuval Mustojal – 3,5 m/km, väikseim Emajõel – 0,04 m/km, kus langus on 100km kohta kõigest 3,7m. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud) esinemine Põhja-Eestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik: Kevadsuurvesi -moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi Suvine miinimum -algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a. Narva ja Emajõgi) Sügisene äravool -tipp langeb novembrikuusse Talvine madalveeperiood -kestab jaanuarist märtsini Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne. Põhja-Eesti