ekliptikat.16.Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega.17. Maa liikumine jagatakse:tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber enda, ja telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber. 18. Päikeseööpäev Täheööpäev tavalisest 4 minutit lühem, jagatakse ka 24 h. Algab, kui kulmineerub kevadpunkt.19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble. -Eesti astronoomiale panid aluse 1809 Tartu Tähetorn, 1810 seal W. Struve. Eesti
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed
kaheteistkümneks sodiaagi tähtkujuks. Maa liikumine Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: *tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; *pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; *telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatkse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks. Planeedid tähistaevas Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks Palja silmaga nähtavaid planeete on viis, lugedes Päikese poolt: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Kõige heledam planeetidest on Veenus, järgmine on Jupiter
17. Maa liikumine jagatakse: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber 18. Täheööpäev on 4 minutit lühem. Päikeseööpäev algab keskööl, täheööpäev siis, kui kulmineerub kevadpunkt. Päikeseööpäev on Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes, täheööpäev on Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes. 19. Troopiline aasta on aasta, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. 20. Planeetide näivat silmusekujulist liikumist tähtede suhtes põhjustab see, kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Päikesevarjutus siis kui kuu on maa ja päikese vahel, kuuvarjutus siis kui maa on kuu ja päikese vahel. 22. Väide ,,Maa varju läbimõõt Kuu orbiidi kaugusel on 2,5 korda suurem Kuu läbimõõdust" vastab tõele. 23
ümber Maa) kestab 24 tundi, Maa on Päikese suhtes liikunud pöörde tegemise ajal ja peab lisaks pöörlemisele pöörduma rohkem kui 360 kraadi. Täheööpäev (täispööre ümber oma pöörlemistelje kinnistähtede suunas) 23 tundi ja 56 minutit, aeglustunud Kuu ja Päikese poolt põhjustatud loodete mõjul. 19. Mis on troopiline aasta? Troopiline aasta aasta mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes on seotud nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus Kuu satub Maa tekitatud varju, Maa on Päikese ja Kuu
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon: ·Elliptilised
ööpäeva vältel läbitud osa tema aastasest teekonnast (1/365), saamegi täpselt ühe ööpäeva. Sama käib aasta kohta, ainult et siin tuleb liita tiirlemisperioodile Maa telje suuna muutusest tingitud parand. Kontrollige, aasta pikkust tähistava arvu murdosa on võrdne pretsessiooniperioodi pöördväärtusega. Just telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise, mitte aga Maa mõttetu tormamine kosmilises ruumis. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks Päikesevarjutus – leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi.
2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev? Üks ööpäev (Päike teeb taevas täistiiru) sisaldab nii Maa pöörlemist kui ka Maa liikumist orbiidil. Kui liidame Maa pöörlemisperioodile ööpäeva vältel läbitud osa tema aastasest teekonnast (1/365), saamegi täpselt ühe ööpäeva. 3. Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta? Troopiliseks aastaks nimetatakse aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. Sideeriliseks e. täheaastaks nimetatakse kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru. III PLANEEDID TÄHISTAEVAS 1. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Planeedid on rändavad tähed. Planeedid liiguvad taevas erinevalt: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, ülejäänud 3 palja silmaga nähtavat planeeti rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. IV VARJUTUSED 1. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust.
kaheteistkümneks võrdseks osaks. Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega. Maa liikumine Maa liikumine koosneb tiirlemisest ümber päikese, pöörlemisest ümber oma telje ja pretsessioonist(25725 aastat). Pretsessioon https://et.wikipedia.org/wiki/Pretsessioon Pöörlemine koos tiirlemisega määravad ööpäeva, tiirlemine ja pretsessioon aasta pikkuse. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru sideeriliseks. Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus, Jupiter, Marss, Saturn, Merkuur. Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti.
Seepärast kasutatakse peamisel ekvatoriaalset taustsüsteemi, mis võimaldab suhteliselt lihtsate teisen- duste teel kirjeldada objekti asukohta taevas mistahes Maailma punktis. Taevakeha asukoht määratakse ekvatoriaalses taustsüsteemis kolme koordinaadiga: δ – kääne e deklinatsioon (nurk mõõdetuna taevaekvaatorist), α – otsetõus (nurk, mõõdetuna taeva nullmeridiaanist) ning γ – kevadpunkt (nurk mõõdetuna kevadpunktist so kohast kus Päikese trajektoor lõikab taevaekvaatorit). Justnimelt ekvatoriaalsetes koordinaatides ongi erinevates teatmeteostes ja kataloogides tavaliselt esitatud taevakehade asukohtade kirjeldused (tavaliselt nullmeridiaani suhtes). Teatmikes on tavaliselt toodud ka juhtnöörid kuidas esitatud koordinaadid konkreetse vaatleja asukohta sobituvad. 18 5.2. TÄHTKUJUD Taevas „asuvad“ tähed on jaotatud 88 tähtkujusse
ei saa nurga suurus ületada 180°. Niisiis, kui westi tunninurk on suurem kui 180° ,peame ta teisendama osti tunninurgaks, mis on westi tunninurga 8 täiend 360 kraadini (tE = 360° t). Termin tunninurk on iseenesest täiesti loogiline, sest ta muutub võrdeliselt ajaga, seega siis on ajaühikutega otse seotud. Tunninurga asemel võib teise koordinaadina kasutada otsetõusu (, RA), mis on ekvaatori kaar kevadpunktist e. Jäära punktist () taevakeha meridiaanini, loetuna vastassuunas westi tunninurgale. Kevadpunkt on ekvaatori punkt, kus Päike oma aastaringsel liikumisel läheb lõunapoolkeralt põhjapoolkerale üle. Selle koordinaadi kasutamise eeliseks on tema otsene seotus Päikese liikumisega, puuduseks aga see, et taevakeha tunninurga saamiseks tuleb otsetõusule kevadpunkti tunninurk juurde liita (üks tehe tuleb juurde).Vanemates Merekalendrites olidki
samuti sabatähed ehk komeedid). Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Meeles tasub pidada asjaolu, et Maakera pöörlemissuund on läänest itta – selle peegeldus – Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumine on sellele vastupidine. Lisaks pöörlemise ümber oma telje, tiirleb Maa ümber Päikese, tehes täistiiru ühe aastaga. Aastaks loetakse ajavahemikku ühest kevadpunktist (kus ekliptika lõikub taevaekvaatoriga) järgmiseni. Nii nagu ööpäevgi, pole ka aastad ühesuguse pikkusega, kuid ka sellest saadakse üle lisapäevade lisamisega kalendrisse teatud ajavahemike tagant. Ekliptika ehk päevatee on Päikese näiv teekond taevas. Ekliptika on kujutletav ringjoon taevasfääril, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonnal kulgeb. Tegelikult on see Maa tiirlemine ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist taevas
Päikese keskmine kaugus 8,3 valgusminutit Läheduselt teise tähe Proxima Centauri kaugus 4,22 valgusaastat Tähe Deeneb kaugus 3 200 valgusaastat Andromeeda galaktika kaugus 2 900 000 valgusaastat Vaadeldatava Universumi raadius 13 700 000 000 valgusaastat Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 a.ü.= 0,3066 pc Troopiline aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc.
annaabi.ee 
