Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kettaseadmete" - 14 õppematerjali

9 klassi arvutiõpetus
2
rtf

9.klassi arvutiõpetus

* väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahud (DVD,CD) DVD - 1,4GB; 4,7GB; 8,5GB CD - 200MB, ..., 700MB, ... 9.Nimeta hiirega tehtavad tegevused. * osutamine * klõpsutamine(klikkamine) * vedamine 10.Nimeta mängukonsoole.

Informaatika → Arvuti õpetus
75 allalaadimist
Emaplaat
19
ppt

Emaplaat

Arvuti arhitektuur John von Neumanni arhitektuur Arvuti tagant ja seest Emaplaat Emaplaat (motherboard, mainboard) ühendab arvuti kõik komponendid ühtseks tervikuks. Emaplaat kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Mida emaplaadilt leida võib? Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad Pordid ja pistikud Bios Protsessori pesa (socket) Lisakaartide pesad Mälu pesad Kettaseadmete ühenduspistikud Klaviatuuri ja hiire pesad DIN PS/2 Pordid ja pistikud Jada port (DB-9) Jada port (DB-25) VGA port Paralleel port Game port USB port BIOS Emaplaatide liigitamine Suuruse järgi Toite järgi Protsessori järgi

Informaatika → Arvutite riistvara alused
39 allalaadimist
Toiteplokk
7
doc

Toiteplokk

kinnitamisega. Selleks järgnevad õpetussõnad. Juhtmete kinnitamisel tee nii: aseta sinine ja pruun juhe klemmidele paralleelselt üksteise kõrvale. Kinnita must ja valge juhe klemmidele, mis on pööratud ja asuvad üksteise vastas. Teatud määral saab asetusega ka mängida, kuid ALATI tuleks jälgida, et must ja pruun oleksid üksteise vastas. Kui toiteploki juhtmete hulgas on ka roheline juhe, siis see on maandus, mis kinnitatakse suvalisse kohta korpuse plekist pinnal. Kettaseadmete toitejuhtmed on peaaegu samasugused, erinedes vaid pistikute kujult ja suuruselt. Pin Juhtme värv Signaal Kirjeldus 1 punane +5 V +5 VDC 2 must Ground +5 V Ground 3 must Ground +12 V Ground (Same as +5 V Ground) 4 kollane +12 V +12 VDC PSU Power Supply Unit toiteseade · Toiteseade varustab arvutit tööks vajaliku elektrienergiaga. · PSUst väljuvad toitejuhtmed emaplaadile ja erinevatele lisaseadmetele.

Informaatika → Arvutiõpetus
71 allalaadimist
Kõvaketas
10
doc

Kõvaketas

Süsteem liigutab pead vooluahela katkestamise korral ettemääratud asendisse, tavaliselt ketaste lõpus ning lukustab nad selles asendis seniks, kuni vooluahel taastatakse. 5 Mehhanism peade liigutamiseks (akuraator) Akuraatorit kasutatakse peade liigutamiseks edasi-tagasi üle kettaste pinna. Esimeste kettaseadmete juures kasutati peade positsioneerimiseks samm-mootor (Stepper Motor) süsteemi. Tänapäeval kasutatakse veel seda süsteemi disketiseadmete juures, kuid see ei ole enam sobiv kasutamiseks tänapäeva kõvakettaplaatide andmetiheduse juures. Samm-mootor tüüpi kõvaketaste päringukiirus (access speed) on vahemikus 30-70 ms (millisekundit). Kaua aega on kasutatud akuraatori juhtimiseks Voice Coil süsteemi. Pool, mis on paigaldatud

Informaatika → Arvutiõpetus
44 allalaadimist
Multimeedium- ja Salvestusseadmed
16
docx

Multimeedium- ja Salvestusseadmed

mistõttu on nad väga kompaktsed, nõuavad vähe energiat ja ei ole oluliselt kallimad sarnastest USB ja FireWire lahendustest. SAN (Storage Area Network) Suurfirmades ühendab kettavõrk palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Võrreldes sadade serverite eraldi haldamisega muudavad kettavõrgud süsteemihalduse efektiivsemaks. Firma kõigi salvestite käsitlemine üheainsa ressursina teeb hõlpsamaks nii kettaseadmete hooldamise kui ka varukoopiate tegemise planeerimise. Kettavõrk võimaldab arvutite ja kettaseadmete vahelist andmeedastust sama suure andmekiirusega nagu oleks need vahetult kokku ühendatud. Põhiliseks ühendusviisiks on siin Fibre Channel, mida kasutatakse harilikult SCSI käskude kapseldamiseks. On olemas ka SSA ja ESCON'i tugi. Kettavõrgud võivad olla kas tsentraalsed või hajutatud. Tsentraalne kettavõrk

Informaatika → Arvutigraafika
129 allalaadimist
Arvuti emaplaadid
18
docx

Arvuti emaplaadid

kust läksid kaablid serial ja paralleel portide kontaktidesse, mis olid korpuse külge ehitatud. ATX'i puhul on need kontakid pandud otse emaplaadile. See uuendus alandab emaplaadi hinda, säästab paigaldamise aega ja muudab plaadi standardsemaks. · Integreeritud PS/2 hiire kontakt: Enamusel baby-AT tüüpi emaplaatidel on PS/2 hiire port emaplaadile ühendatud samamoodi nagu serial ja paralleel pordid. ATX'i puhul on PS/2 hiire port emaplaadi külge ehitatud. · Vähendatud kettaseadmete takistust: Kuna ATX tüübi puhul on emaplaati keeratud 90° võrreldes baby-AT tüüpi emaplaatidega, siis on kettaseadmed ja emaplaat omavahel tunduvalt vähem ,,kattes" ­ see tähendab aga kergemat ligipääsu emaplaadile ja vähem jahutusprobleeme. · Vähendatud laienduskaartide takistust: Protsessori pesa ja mälu pesad on liigutatud plaadi eest servast taha paremasse serva, toiteploki lähedusse. See võimaldab lisada ka pikki laienduskaarte (baby-AT puhul ei pruukinud

Informaatika → Arvutite riistvara alused
69 allalaadimist
Õpilane teab
5
doc

Õpilane teab

* kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgu-suuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°. Puhata tuleb arvutiga tööd tehes kuna see võib tõsiselt kahjustada silmi sest see ekraani kiirgus ei ole silmadele hea. Arvutit ja salvestusseadmeid kahjustavad tegurid: kahjustavad viirused,arvutiga ei tohi olla füüsilises vahekorras. Kui valad arvutile / salvestusseadmetele kohvi peale. Kui peksad arvutit / salvestusseadmet vastu seina. Kettaseadmete tähistused: Local disk - C Floppy - A CD Driver - D DVD/CD-RW Driver ­ E Failitüübid ja faili nime laiendid: DOC on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. Kasutusnäide: "mingifail.doc" Rich Text Format (eesti keeles rikasteksti vorming) on alates 1987. aastast Microsofti poolt arendatav platvormist sõltumatu dokumendi failivorming. txt on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. Kasutusnäide:

Informaatika → Informaatika
10 allalaadimist
BIOS
11
doc

BIOS

Windowsist teha. Kellaaja õigsuse eest hoolitsemise võib hiljem kellaserveri hooleks jätta (ja seda tasub teha, sest süsteemikell ei kuulu just maailma kõige täpsemate kellade hulka). Windows XP-l on kellaserveri järgi süsteemikella õigekspanemine sisseehitatud funktsioon, vanematel Windowsidel peab selle jaoks eraldi programmi kasutama. 2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Väikesätteks on Auto ­ see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. Seda muidugi vaid juhul, kui kettaseadmed on õigeati ühendatud (master/slave-sildadega määratud või cabel select´i hooleks jäetud). Teistest valikutest ­ None tähendab seda, et arvuti teab, et sellel kanalil kõvaketast ei ole

Informaatika → Arvuti õpetus
40 allalaadimist
Arvuti riistvara
7
docx

Arvuti riistvara

· Klaviatuur · Hiir · Printer · Veebikaamera · Skanner · Kõlarid Emaplaat (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/emaplaat/index.htm ) Emaplaat (motherboard, mainboard) on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erinevaid erinevaid: erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Kuvar ehk monitor (http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/monitor/index.ht m) Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta arvutit pea võimatu kasutada. Lülita

Informaatika → Arvuti õpetus
31 allalaadimist
Andmebaaside küsimused JA vastused
7
docx

Andmebaaside küsimused JA vastused

inimriskide hulka liigitada, võimaldades sissetungi, mis vastasel juhul oleks võimatu b) väheste turvanõuete pärast c) vähene kasutamisoskus 68) Millest tulenevad loogilised vead? a) loogilisuse puudumine b) väärast andmete sisestamist või protseduurivigadest c) potensiaali puudusest 69) Kuidas hoida ära süsteemi vigu? a) liiasusega b) viirusetõrje programmide tõmbamisega c) AB piirangute abil 70) Kuidas vähendada kettaseadmete rikete riski? a) AB piirangute abil b) liiasusega c) kasutada RAID kettaid 71) Andmehoidla võimaldab: a) serveri kettaid defragmenteerida b) kiiremini kätte saada kokkuvõtvaid andmeid c) kasutajaid kiiremini administreerida 72) Andmekaeve: a) on andmebaasis võimalik ainult sptesiaalse kasutajatunnuse abil b) võimaldab leida andmete mustreid, mida lihtsa tavapäringuga ei pruugi kätte saada c) on võimatu andmehoidlat kasutamata

Infoteadus → andmeanal��s
8 allalaadimist
Infotehnoloogia
13
doc

Infotehnoloogia

2x kiirusega seadmed lugesid juba 300 KB sekundis. Uued Aptiva arvutid varustatakse näiteks juba 16x kiirusega CD-seadmega. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD- plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks (näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks) on olemas eriseadmed. Varukoopiate tegemiseks kasutatakse veel mitmesuguseid lintsalvesteid. Kettaseadmete nimedena kasutatakse ladina tähestiku tähti, mille järel on koolon. Tavaliselt a: ja b: on flopikettaseadmed, c:, d: on kõvakettaseadmed ja e: on CD-ROM. Monitor Monitor (kuvar, displei) on nii tähtis element töölaual, et osa arvutikasutajaid peabki monitori arvutiks. Tõesti, monitori abil toimub ju suhtlemine arvutiga. Monitori ja arvuti koostööd organiseerib graafikakaart. Uutel arvutitel on standardiks SuperVGA graafikakaart, varem toodeti ka EGA, VGA, Hercules jm. kaarte

Informaatika → Informaatika
62 allalaadimist
Bios
15
doc

Bios

kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne. 4 Biosi menüü valikud Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast. Standard CMOS Features 1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. 2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Vaikesätteks on Auto ­ see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. 3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25", 1.2M, 5.25", 720K, 3.5", 1.44M, 3.5" ja 2.88M, 3.5". Enimkasutatuks (vaikesätteks) on 1

Informaatika → Arvutiõpetus
122 allalaadimist
Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Kõvaketta sirvimine Arvutis kasutatavad programmid ja dokumendid paiknevad kõvaketta failides. Igal failil on oma nimi. Failid on grupeeritud kaustadesse. Kui vajaliku dokumendi nime stardimenüüs ei ole, tuleb see kettalt üles otsida. Kasutaja poolt salvestatud failid paiknevad kaustades My Documents, My Pictures või My Music, mis avanevad stardimenüü samanimeliste korraldustega. Ketta sirvimist võib alustada stardimenüü korraldusega My Computer, mis avab samanimelise akna, kus on kettaseadmete ja kasutaja nimega dokumentide kausta ikoonid. Klõps kettaseadme ikoonil muudab selle ikooni aktiivseks. Akna vasakus servas paikneva tööpaani alaosas kuvatakse kõvaketta vaba maht (Free Space) ja kogu maht (Total Size). Iga seadmeikooni all või kõrval on vastava seadme nimi ja tähis, nt CD Drive (F:). Topeltklõps aknas oleval ketta- või kaustaikoonil avab järgmise kaustaakna, kas samas või uues aknas. Topeltklõps dokumendi- või programmiikoonil käivitab programmi (avab

Kirjandus → Kirjandus
24 allalaadimist
Andmeturve konspekt- kokkuvõte
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

Voliloend sisaldab objekti ja lubatava pöörduse paare. mati: (printer: K, CD: L) Millal parem: palju erinevate õigustega kasutajaid, objekte on pigem vähe Millal halvem: palju faile ja vähem kasutajaid · capability tõlgitakse volituseks · Näited reaalsetest volitustest Linuxis: ­ CAP_DAC_OVERRIDE - sellele protsessile ei mõju failiõigused, saab igale poole ligi, nt backup ­ CAP_KILL - ainult administraator võib suvakasutaja protsesse tappa ­ CAP_SYS_RAWIO - pöördumine otse kettaseadmete või IO-portide poole, otse riistvaraga suhtlemine ­ CAP_NET_BIND_SERVICE - madalamad pordid (0-1023) kasutajatele blokeeritud, nemad ei saa kuulata ega kasutada; selle volitusega aga saab DAC realiseerimine · Pääsupoliitika võib esitada maatriksina (nn. maatriksmudel): Oi -- objektid, Si -- subjektid L -- lugemine, K -- kirjutamine Haldamine keeruline, kuna on üks suur tabel - arvutis on sadu tuhandeid faile. Tahame igale kasutajale näidata ainult temaga seotud õiguseid

Informaatika → Andmeturbe alused
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun