Üks kõige paremaid meessuusatajaid on Andrus Veerpalu ,kes on toonud Eestile väga palju erinevaid võite erinevatest riikidest.Minu arvates paremuselt teine meessuusataja on Jaak Mae ,kes on ka tubli suusataja kuid jääb veel Veerpalule natuke alla.Naistest üks kõvemaid tegijaid on Kristiina Smigun ,kes on väga tuntud nii kodumaal kui ka välismaal.Ka tema on palju võite oma kodumaale toonud. Selles väikeses riigis on ka kõvasid kettaheitjaid üks tuntumaid on Kert Kanter.Kes on käinud palju erinevates riikides võistlemas ja ka sealt võite koju toonud.Kuid odaviskajatest on saanud kuulsaks Andrus Värnik.Kuid tema võit jäi vaid ühekordseks.Rohkem ta ,aga võite Eestile toonud ei ole.Kuid sellegipoolest on need mehed saanud üpriski kuulsaks kuigi nad ei ole just paremaid kohti enam saavutanud. Kokkuvõtteks võib öelda ,et sport kui Eesti aken maailma on väga õige.Kuna Eestit on esindamas käinud paljud tublid sportlased
Tallinna ülikooli professor Kaarel Zilmer retooriliselt. Ning vastab ise, et mõlemad võimalused on reaalsed. Vaatleme neid eraldi. Kui on harrastajaid, tehakse ka võistlusi, kui on võistlusi, lihvitakse tehnikat ning saavutatakse seeläbi paremaid tulemusi. Ja vastupidi kui Veerpalu tõi kulla, leidus korraga paljudes eestlastes annus suusalembust, Veerpalu triumf innustas ka neid suuskadele asuma. Tõsi, mõlemad teesid on suhtelised: tuhandeid kettaheitjaid Eesti koolides ilmselt ei kasva ... Ning on harrastusi, mis teevad rõõmu lugematutele inimestele, kuid millest ilmselt kunagi tule olümpiaala näiteks kepikõnd. Reakreatiivsed uuendused aga pea olema seotud ei paljude harrastajate ega ka tippspordiga. Näitena toob Kaarel Zilmer välja erinevad vabaõhumängud, mida pakuvad näiteks turismitalud või seiklusspordikoolitajad isetehtud tasakaalurajad, nöörisikutamismängud ja ämbritassimised ..
Pärast sportlastee lõpetamist töötas Lipp üle neljakümne aasta treeneri ja spordipedagoogina. Heino Lipp on olnud ka kogu Eesti kergejõustikukoondise juhtiv treener, 1966 1970 treenerite nõukogu esimees. 1951-1954 oli Lipp Tartu Kalevi treener. 1960ndani oli ta õppejõud Tartu Ülikooli kergejõustikukateedris, sealtpeale 1992. aastani Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Ta on juhendanud Eesti kuulitõuke rekordimeest Heino Silda, Enn Rohulat, Ants Savestit, kettaheitjaid Veljo Kuusemäed ja Enn Eriksoni.(Saarmann, Teemägi:2001) Heino Lippule omistati 1999. aastal Tallinna teenetemärk pedagoogilise töö eest noorte spordiõpetajate kasvatamisel. Peale treeneri töö on ka kõik ülejäänud ametid olnud Lipul seotud spordiga. 1946-1951 ja 1955-1960 oli ta TRÜ kergejõustikukateedri õppejõud. 1960-1992 TPedI kehakultuurikateedri õppejõud.(Saarmann, Teemägi_2001) 1970 1976 kandis ta
annaabi.ee 
