Keti pealejooksva haru pingsuse punktis 3 arvutame valemiga: ( ) Sp := 1.1 S1 + q + q 0 H g = 9.3 kN Keti mahajooksva haru pingsuse punktis 4 arvutame valemiga: Sm := 1.1 S1 + q 0 H g = 7 kN Ühe ketiharu maksimaalne arvutuslik pingus kk := 7 Sak := kk 0.65 Sp = 42.1 kN Valin III kategooria keti katketugevusega St := 68kN, võlli läbimõõduga D := 11mm. (1, lk 213) Joonis 1. Elevaatori skeem (1, lk 239) Vedavate ketirataste ringjõud ( ) P := Sp - Sm + 0.05 Sp + Sm = 3.1 kN Elektrimootori võimsus kN := 1.2 võimsuse varutegur m := 0.8 ajami kasutegur P v N := kN = 3.3 kW m rev := 2 rev rpm := min Mootori valik, asünkroonmootor M3AA 132 MA, võimsusega N := 4kW, pöörete arv n m := 960 (3, lk 32) Vedavate ketirataste pöörete arv, kui D := 0.5m 60v nr = D
osa 13. Rihm ja kettülekanded 12. Kuidas jaotatakse kettirattaid kuju järgi? (teha võimalike konstruktsioonide eskiisid). Plaat-ketirattad Ühepoolse rummuga ketirattad Kahepoolse rummuga ketirattad Topeltketirattad 13. Milliste tunnuste alusel võib liigidata kettülekandeid? Keti tüübi järgi (rullkettülekanne, pukskettülekanne, hammaskettülekanne) Keti ridade arvu järgi(üherealised, mitmerealised) Veetavate ketirataste arvu järgi(ühe veetava ketirattaga, mitme veetava ketirattaga) Ketirataste telgi ühendava sirge asendi järgi(horisontaal, vertikaal, kaldkettülekanded) Keti pinguse reguleerimisviisi järgi(ketirataste telgede vahe muutmisega, pingutusketirattaga) 14. Kirjeldada rullketi tööprotsessi ülekandes. Keti kõik lülid järjestikku hambuvad ketirataste hammastega. Nn ”hulknurgaefekti”
Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist- ja püstsihis. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Konsoolfreespingid jagunevad:
Tugevustingimus on rahuldatud. Vastasel juhul tuleb valida kahe-või kolmerealine kett ja kontrollida kontaktsurvet p. Seega valitud on kett 16B1W (DIN8187). Jõud ketis Läbipainde tõttu kus kf ülekande asendit arvestatav tegur (kf = 6 horisontaalselt paigaldava keti puhul, kf = 1 vertikaalselt paigaldava keti puhul, kf = 1,5 nurgal 45° [7]), a telgede vahe (valime a 800 mm). Minimaalne telgedevahe amin = 0,6(D01 + D02 )+ 30...50 mm, kus D01 ja D02 ketirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe a = 30t...50t , kus t ketti samm, maksimaalne telgedevahe amax 80t . Siis Ff = 9,81k qa = 9,811,5 4,21 0,8 50 N. Tsentrifugaaljõust tingitud jõud Ft = qv2 = 4,21 0,0942 0,04N. Koormus võllile FV = FR + 2Ff = 4200 + 2 50 = 4300 N Keti tugevuse varutegur Sele 6. Ketiratas Ketirattaid Vedav ratas N16B1-17, veetav ratas N16B1-31 [5, 6]. üherealisele ketile N16B1 Zs 16,2 mm
Kettülekande klassifikatsioon: · Pukskettülekanne · Rullpukskettülekanne · Hammaskettülekanne · Kujulülikettülekanne Kettülekande eelised rihmülekande ees: · väiksemad mõõtmed. · Võllide väiksem koormus sest keti eelpingus on väike. · Suur kasutegur ( 0,96...0,98%). Kettülekande puudused: · Keti väljavenimine sarniiride kulumise tagajärjel. · Võllide täpse montaazi vajadus. · Keti ebaühtlane kiirus, eriti ketirataste väiksema hammaste arvu puhul. See põhjustab täindavaid koormusi. · Kettülekanne on rihmülekandest kallim. Kettülekande kasutamine: Ketid jagunevad kasutusalade järgi: · ajamikettid · veoketid · lastiketid Ajamiketid Ajamiketid kannavad kettajamis võllilt võllile üle pöördemomenti. Et jõudu kantakse üle hambumisega, mitte aga suurt eelpingutust nõudva hõõrdega, siis piisab elementide sidestuse
Tugevustingimus on rahuldatud. Valitud kett on 16B2W (DIN8187). Jõud ketis Läbipaindest F = 9,81*k * q * a kus F ülekande asendit arvestav tegur ( k = 6 horisontaalselt paigaldatava keti puhul, k = 1 vertikaalselt paigaldatud keti puhul, k = 1,5 nurgal 45 kraadi ), a = telgede vahe (valime a 800 mm) Minimaalne telgede vahe amin= 0,6(D01+D02)+ 30...50 mm, kus D01 ja D02 on ketirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe on a= 30t...50t, kus t on keti samm, maksimaalne telgedevahe on amax 80t. Siis F = 9,81* 1,5 * 4,21 * 0,8 50 Tsentrifugaaljõud Ft =q*v2 = 4,21* 0,222 0,2 N Koormus võllile FV= FR+ 2*F = 3800 + 2*50 = 3900 N Keti tugevuse varutegur S = Fkr / ( FV + Ft + F ) = 106000 / 3900 + 0,2 + 50 27 > [S] = 7,3 ( Lisa 1, tabel 2). Joonis 6: Ketiratas Ketirattaid
kontrollida kontaktsurve p. Seega valitud on kett 16B2W (DIN8187). Jõud ketis Läbipaindest F f = 9,81k f qa , kus kf ülekande asendit arvestatav tegur (kf = 6 horisontaalselt paigaldava keti puhul, kf = 1 vertikaalselt paigaldava keti puhul, kf = 1,5 nurgal 45° [7]), a telgede vahe (valime a 800 mm). Minimaalne telgedevahe a min = 0,6(D01 + D02 ) + 30...50 mm, kus D01 ja D02 ketirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe a = 30t...50t , kus t ketti samm, maksimaalne telgedevahe a max 80t . Siis F f = 9,81k f qa = 9,811,5 4,21 0,8 50 N. 8 Tsentrifugaaljõust 2 2 Ft = qv = 4,21 0,14 0,1 N. Koormus võllile FV = FR + 2F f = 5100 + 2 50 = 5200 N Keti tugevuse varutegur Fkr 106000 S= = 20,2 > [S ] = 7,3 (Lisa 1, Tabel 2).
Mahueritakistus, 10 astmes 14 Iseloomustus: Selles materjalis on saavutatud kompromiss libisemisomaduste parandamise (tänu molübdeen disulfiidile) ja löögisitkuse kõrge taseme näol. Materjal leiab kasutust hammasrataste, laagrite ja ketirataste valmistamisel. Värv hall Tihedus 1,15 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % 6,3 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 30...90
kasutegur = 0,96...0,97. Rihmülekandega võrreldes on kettülekanne libisemisekindel ning tagab ligikaudu kaks korda väiksema võlli paindekoormuse. Kettülekande eelised rihmülekande ees · väiksemad mõõtmed. · Võllide väiksem koormus sest keti eelpingus on väike. · Suur kasutegur ( 0,96...0,98%). Kettülekande puudused · Keti väljavenimine sarniiride kulumise tagajärjel. · Võllide täpse montaazi vajadus. · Keti ebaühtlane kiirus, eriti ketirataste väiksema hammaste arvu puhul. See põhjustab täiendavaid koormusi. · Kettülekanne on rihmülekandest kallim. Ketid jagunevad kasutusalade järgi: · ajamiketid · veoketid · lastiketid Kettülekanne Lihtne Pukskettülekanne Manipulaatormehhanismide iseärasus on see, et nende lülid võivad olla ühtlasi manipulaatori lülideks. Piirjuhul, kui kõik manipulaatori mootorid paiknevad seisval alusel, võib manipulaatormehhanism moodustada terve manipulaatori.
c c Sele 21.5. Kettülekannete skeemid ja pingutus: a – rataste soodne asetus, b – rataste ebasoodne asetus, c – eriti ebasoodne rataste paiknemine, d – pingutusrattaga ketipinguti, e – pingutuskingaga ketipinguti. Et kett enneaegu tõrkuma ei hakkaks, on vajalik täpne koostamine ja piisav määrimine. Ketirataste paigaldamisel tuleb eriti hoolitseda, et kõik rattad oleksid ühes tasandis. Määrimisel peab määre sattuma nii keti liigenditesse kui ka ketirataste hammastele. Määritakse perioodiliselt või pidevalt, sukeldades kett õlivanni või pritsides määre õlipumba abil. 21.2. Kettülekande arvutus. 115 Valitakse kettülekande ülekandearv ja väiksema ketiratta haamaste arv z1min. Viimane
karteri kaas. Lõpuks reguleeritakse lingi käik 5... 10 mm piiridesse trossi ümbrise tugikruvi abil. Peaülekande keti pinguse reguleerimine. Keti pingust mõjutab ühelt poolt tagumise õõtshargi asend, kuna hargi õõtsumistelg ei lange vedava ketiratta teljega kokku. Tei- selt poolt ei ole keti pingus kögu pikkuses ühesugune, kuna ta venib ebaühtlaselt. Seetõttu tuleb keti pingust kontrollida nii koormamata kui ka koormatud (juht + kaassõitja) tagaratta korral ja ketirataste eri asendites, milleks aeg-ajalt pööratakse tagaratast. Keti pingust hin- vate tagarattatelge tõmbavate või tõukavate reguleerpol- natakse ta ülemise haru läbivajumise järgi (joon. 120). tide abil. Eelnevalt on vaja lõdvendada ratta telje kinni- Suurima pingusega kohtades ei tohi keti läbivajumine olla tust. Reguleerimisel tuleb hoolikalt jälgida, et ketirattad alla 8 mm ja kõige lõdvemates kohtades üle 25 mm. Moo- jääksid ühte tasapinda.
annaabi.ee 
