Oleme hakanud rohkem hoolima puhtast maast ja veest: otsime alternatiivseid energiaallikaid (päike, tuul, vesi), vähenenud on heitveega keskkonda jõudev reostus ja õhusaaste, isegi prügi loobitakse vähem teeserva. Ära võiks märkida taaraautomaadid ja kõige taaskasutamise tohutu populaarsuse. Eesti jätkusuutlikkus on väga-väga oluline teema meie kõigi jaoks. Rahvaarv on väike, palgad samuti, paljud elavad allpool vaesuspiiri. Ajateenistuses käib kestvusspordiala võistlus nimega ajateenistuse vältimine (Postimees). Aga siiski ma usun, et Eesti on jätkusuutlik riik: meil on väga palju tegusaid ja tublisid inimesi, kes valutavad südant ja pingutavad, püüavad teha õigeid otsuseid ja valikuid, et meie riik säiliks. Vaatame siis enda ümber ja teeme häält, äkki võetakse kuulda.
keskmiselt pool tundi, siis näiteks hammastele kleepuvate küpsiste esilekutsutud happerünnak võib kesta veel mitu tundi pärast söömise lõpetamist. Seepärast oleks toidukord mõistlik lõpetada suhkrut mittesisaldava toidu või joogiga. Happeline toit söövitab hambapinda vahetult. Nii tekkivat kahjustust nimetame hambaerosiooniks. Lisaks happesusele on ka siin tähtis hambaga kontaktis oldud aeg. Näiteks tarbib kestvusspordiala harrastaja sidrunhapet sisaldavat spordijooki väikeste lonksudena mitme tunni jooksul, mille tagajärjel hambakude otseselt lahustub. Lisaks sisaldab tavaline erosioonipõhjustaja (nagu jäätee, koolajook või mahl) ka suhkruid, mis kaariesebaktereid toidavad. Üsna tavaline hambaid pöördumatult kahjustav tegevus on sidruniga tee joomine. Kuna teed juuakse reeglina kuumalt, siis kujuneb kontaktaeg hammastega väga pikaks. Tees ligunenud sidruniviilu hammaste vahel lutsimine
annaabi.ee 
