ostmist. Soovitatakse mitte iga vajaduse tekkides kohe uut ostma ja mõelda läbi on seda mõttes olevat asja tõesti vaja. Siin paar näidet Uuskasutuskeskuse põhimõtetest: · Mõtle, enne kui uue ostad · Enne ostlemist pea iseendaga aru: 1. On mul seda asja tõesti vaja? 2. Kas leian selle asja second-hand kauplustest, sõpradelt-sugulastelt? 3. Kui tõesti on vaja osta uut, siis eelistan kvaliteet- ja kestvuskaupu. · Mõtle, enne kui vanad asjad prügisse viskad Keskuse töötajad usuvad, et inimestel on kodus väga palju häid asju, mille jaoks neil enam ruumi ei ole või mida enam ei vajata ning loodavad, et korralikud asjad ei satuks prügimägedele mädanema vaid leiaksid omaniku nende seas, kes tõeliselt neid vajavad. Uuskasutuskeskus teeb tihedalt koostööd kriisiohvreid ja suurperesid toetavate projektide ja
· Elukutse · Majanduslik olukord PERE ELUTSÜKKEL · Koolilõpetanu- noor, vallaline, elab vanemate juures · Vastabiellunud- noored, lasteta, hea majanduslik seis · ,,täis pesa"- noorim laps alla 1.a., tarbimine maksimaalne, ei ole rahul oma majandusliku seisuga · ,,täis pere 2" noorim laps üle 3.a., majanduslik seis parem, ostavad suuri koguseid · ,,täis pere 3" majanduslik seis parem, lapsed teenivad lisa, ostavad suuri kestvuskaupu · ,,tühi pesa 1"- töötavad inimesed, lapsed elavad lahus, varanduslik seis hea · ,,tühi pesa 2" pensionil, oluline sissetulekute vähendamine MIKS PEAB KLIENT RAHULE JÄÄMA? · Rahulolev klient ostab rohkem ja on lojaalne · Ostab uudistooteid · Räägib ettevõttest ja tootest head · Vähem tähelepanu konkureerivatele toodetele · On vähem hinnatundlik ÄRIPLAANI KOOSTAMINE · Tiitelleht · Sisukord · Kokkuvõte
Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad. Majandustsükkel jaguneb langus- ja tõusufaasiks. Majandustsükli faaside tunnused Majandustsükli langusfaasi iseloomustus. Tarbijad hakkavad vähem ostma, eriti kestvuskaupu. Suurenevad ettevõtete valmistoodangu varud. See sunnib vähem tootma, kahaneb tegelik RKP. Järsult vähenevad ettevõtete investeeringud. Langusfaasi pikenedes hakkab süvenema tööpuudus. Tootmise kokkutõmbumine vähendab tooraine nõudlust, selle hinnad alanevad. Kuna tööjõudu vähendati, siis palgad eriti ei alane. Vähenevad ettevõtete kasumid, dividendid, lihtaktsiate hinnad.
27. Sõjajärgse (1950-1960) majanduse arengu faktorid · teaduse ja tehnika revolutsioon, mis avaldas mõju nii tootmise struktuurile kui ka efektiivsusele. Tekkisid uued tööstusharud (aatomi-, elektrotehnika-, mitmed masinaehitusharud jne.). · muutus elanike tarbimise struktuur. Järsult suurenes kestvuskaupade (autod, televiisorid, külmikud jms.) müük ja tootmine. See põhjustas kestvuskaupu tootvate tööstusharude endi kasvu, teisalt suurendas tellimusi ka tootmisvahendeid tootvale tööstusele. · tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine; · riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. · rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras. Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja
Siiski on arengud riigiti väga erinevad. Euroala võlakriis jätkub endiselt ja sellest tingitud on Eesti majanduse kasvuhoog aastal 2012 raugemas. Eesti majandus kasvas alates 2011. aasta algusest kuni sügiseni varasemaid ootusi ületades. Seda toetas eelkõige soodsa turukonjunktuuri ärakasutamine, kuid ka sisenõudlus kosus järjest enam. Eesti ekspordimaht on pärast majanduslangust kasvanud muljetavaldavalt. Nii Eesti majapidamised kui ka ettevõtted ostsid rohkem kestvuskaupu, hoogustus investeerimistegevus ning julgemalt kaasati ka laenuraha. Jõulisemat majanduskasvu on saatnud prognoositust kiirem inflatsioonitempo, mille põhjustas energia ja toidutoorme eeldatust kiirem kallinemine maailmaturul. Eesti Pank 2012. aastaks prognoosib Eesti majanduskasvu järsku aeglustumist ning kui väliskeskkonna olukord pingestub veelgi, ei saa välistada ka majanduslangust. Tarbijahinnad tõusevad 2012 aastal 2,8 % ning 2013 aastal 3,0%. Väliskeskkonnast tulenevate
3 SKP ja tootmine SKP-s arvestatakse kestvuskaupasid ainult üks kord, olgugi et nad teenindavad inimesi pikema aja jooksul. Majandusliku languse ajal võib aga langeda kestvuskaupade tootmine. Tarbimine ei lange, sest inimestel on telerid, külmikud, autod jne juba olemas. Järelikult ei vähene ka heaolu, sest tarbimine jääb samaks. Sama võib juhtuda ka majandusliku tõusu tingimustes, kui suureneb antud kaupade tootmine. Heaolu ei pruugi tõusta, sest inimesed tarbivad varem ostetud kestvuskaupu edasi. RKT ei näita oma väärtuselises suuruses, milliseid konkreetseid kaupu ja teenuseid on toodetud. Ühe ja sama raha eest võib toota mingi koguse toiduaineid või mingi koguse relvi. ----- SKP EI KAJASTA KA OTSESELT TOODANGU KVALITEETI. NII VÕIB SUURE SKP MAHUNÄITAJA TAGA PEITUDA KEHVA KVALITEEDIGA TOODANG. KVALITEETSEMA KAUBA TOOTMISE SUURENDAMINE VÕIKS AGA PÕHJUSTADA SKP MAHU VÄHENEMIST 1.4 Majandustsükkel
Kaup on selliste toodete ja teenuste üldnimetus, mis on määratud mitte valmistaja (tootja) oma tarbeks, vaid müügiks (turustamiseks, kaubastamiseks, vahetamiseks). Turustamiseks valmistatud kaupasid võib jaotada kestvus- e püsikaupadeks (durable good) ja mittekestvuskaupadeks (nondurable good). Üldreeglina on püsikaup pikema aja jooksul kasutatav hüvis, see on hüvis, mis ei ole määratud koheseks või korraga tarbimiseks. Kestvuskaupu eristavat ajapiiri on määratletud erinevalt (näiteks kaubad oodatava kasutus(elu)eaga üks aasta või ka isegi kolm või enam aastat). Mittekestvuskaup on suhteliselt lühema aja jooksul (näiteks riided) või koheselt (näiteks toiduained) tarbitav hüvis. Tootmise väljundi käsitlemisel võime eristada ka tarbeesemeid (commodities, consumer goods) ning tootmisvahendeid (producer goods, plant assets, industrial goods).
Tekkisid uued tööstusharud, mis võimaldasid üha ulatuslikumalt ja efektiivsemalt kasutada nüüdisaegseid materjasle, masinaid ja tehnoloogilisi protsesse. Tänu tööstuse automatiseerimisele vähenesid kulud ühele toodanguühikule. (aatomi-, elektrotehnika-, mitmed masinaehitusharud jne.). · muutus elanike tarbimise struktuur. Järsult suurenes kestvuskaupade (autod, televiisorid, külmikud jms.) müük ja tootmine. See põhjustas kestvuskaupu tootvate tööstusharude endi kasvu, teisalt suurendas tellimusi ka tootmisvahendeid tootvale tööstusele. · tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine; · riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. Nt. Usa andis laene tööstusettevõtetele, kohe elavnesid ka investeeringud majandusse. · rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras
annaabi.ee 
