Müügipõhine mõtteviis asendus Eesti firmade omanikel turundusliku mõtteviisiga. Hakati koostama pikemaajalisi strateegilisi plaane ning investeeriti tulevikku. Algas Eesti toodete kaubamärkide loomine. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.4. Ostujõu kasv: 1997-1998 I pool Ostujõud kasvas endiselt, finantskeskkond oli soodne nind ekspordivõimalused head nii ida kui ka lõuna suunas. Turg oli rohkem segmenteerunud ning tarbijate tähelepanu suundus esmatarbekaupadelt kestvuskaupadele. Kestvuskaupade pakkujad, finantssektor, telekommunikatsioon, meediakanalid alustasid nüüd aktiivsema teadliku margiturundusega. Esmatarbekaupade osas kasutati nüüd loominguliste turundusvõtete kasutamist. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.5. Tagasilöök: 1998-1999 Eestis ostujõud ei kasvanud enam ning kohaliku turu kasvuvõimalused olid kasutatud. Seetõttu laieneti Venemaa turule, mis andis kahjuks tagasilöögi tänu Venamaa rahasüsteemi kokkukukkumisele
Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 15 Majanduslangust iseloomustab muuhulgas Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 ettevõtete aktsiahindade tõus reaalse SKP langus pankade soov anda rohkem laenu majapidamiste poolt kestvuskaupade soetamiseks tehtavate kulutuste vähenemine tööpuuduse suurenemine pensionifondide tootluse oluline kasv
Turustuses eristatakse kolme põhilist strateegiat: a) Intensiivse turustusstrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks iga võimalikku vahendajat. Sellist strateegiat kasutatakse näiteks erinevate jookide, ajalehtede ja maiustuste jaemüügi korral. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsmisjõupingutusi ja poe soodsat asukohta. b) Valikturustamise korral müüb ettevõte läbi mitmete, kuid mitte kõigi potentsiaalsete hulgi- ja jaemüüjate. Kasutatakse näiteks kestvuskaupade (arvutid, mööbel, kodutehnika) korral. Tarbijad on valmis kulutama rohkem aega kauba otsinguteks ning hindade ja omaduste võrdlemiseks. Valikturustamist kasutatakse kui turustamise üle soovitakse omada suuremat kontrolli või kui olulised on müüja poolt lõpptarbijale pakutavad täiendavad teenused. c) Välistava turustusstrateegia korral on igal turul tegemist vaid üksikute vahendajatega. See võib sobida kaupade korral, mida ostetakse harva, tarbitakse kaua ning mille puhul on
Lihtne kasutada, kuid nõuab eelnevaid kogemusi); 2) Ostukavatsuste uuring: (Rajaneb potentsiaalsete Lihtne kasutada, kuid nõuab eelnevaid kogemusi); 2) Ostukavatsuste uuring: (Rajaneb potentsiaalsete ostjate küsitlemisele, Uuritakse tarbijate ostukavatsusi, Sobib suuremate kestvuskaupade korral); 3) ostjate küsitlemisele, Uuritakse tarbijate ostukavatsusi, Sobib suuremate kestvuskaupade korral); 3) Müügipersonali küsitlemine : (Küsitakse müügijuhtide prognoosi nende regioonis ja saadud hinnangud Müügipersonali küsitlemine : (Küsitakse müügijuhtide prognoosi nende regioonis ja saadud hinnangud summeeritakse, Ei ole teaduslik); 4) Ekspertide kaasamine: (Prognoosi tegemisele kaasatakse vastava ala summeeritakse, Ei ole teaduslik); 4) Ekspertide kaasamine: (Prognoosi tegemisele kaasatakse vastava ala
a)Intensiivse turustusstrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks iga võimalikku vahendajat. Sellist strateegiat kasutatakse näiteks erinevate jookide, ajalehtede ja maiustuste jaemüügi korral. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsmisjõupingutusi ja poe soodsat asukohta. b) Valikturustamise korral müüb ettevõte läbi mitmete, kuid mitte kõigi potentsiaalsete hulgi- ja jaemüüjate. Kasutatakse näiteks kestvuskaupade (arvutid, mööbel, kodutehnika) korral. Tarbijad on valmis kulutama rohkem aega kauba otsinguteks ning hindade ja omaduste võrdlemiseks. Valikturustamist kasutatakse kui turustamise üle soovitakse omada suuremat kontrolli või kui olulised on müüja poolt lõpptarbijale pakutavad täiendavad teenused. c) Välistava turustusstrateegia korral on igal turul tegemist vaid üksikute vahendajatega
erinevate piirkondade elanikkonna suurus ja vanuseline koosseis o rahvastikuregister, Siseministeeriumi kodulehekülg, statistikaamet külmkappe omavate perekondade osakaal Eestis o külmkappe tootvate/müüvate ettevõtete müügistatistika, vastavate ettevõtete majandusaruanded, rahvaküsitlus väljaantud eluasemelaenude üldmaht o Eesti Panga majandusaastaaruanne, rahvaküsitlus tarbijate kulutused kestvuskaupade ostuks viimastel aastatel o kestvuskaupade müügikäibe analüüs ettevõtete kaupa juhul kui puudub konkreetse tootegrupi kohta tehtud analüüs 4. Too näiteid juhtumitest, kus Eesti võimuorganite tegevus on oluliselt mõjutanud mingi tegevusala ettevõtteid! http://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/11/palo-turg-pangakontorite-sulgemise- probleemi-ei-lahenda Näide sellest, kuidas riik sekkus kui pangad soovisid suure osa oma kontoritest
et neil läheb hästi. See teeb nende APC kõrgeks- demonstratsiooniefekt. Demonstratsiooniefekti aluseks on suhteline sissetulek. Kui inimesed on kasvanud mingi elatustaseme tingimustes, siis püüavad nad sissetuleku vähenedes jääda samale tasemele. Paljud majandusteadlased ei nõustu, et tarbimisotsuste aluseks on suhteline sissetulek. Teine vastuargument on jõukuse mõju tarbimisele. Tarbimise ja tarbimiskulutuste vahe on seletatav kestvuskaupade ostmise ajastamisega. ELÜTSÜKLI HÜPOTEES (LCH) Ratsionaalne inimene peaks võtma tarbimisotsuste aluseks oodatava eluea jooksul saadava sissetuleku. LCH populaarseim tarbimisteooria, kuid sellel on piiranguid, sest eluaegne sissetulek pole määratav. LCH rõhutab tarbimiskäitumise seoseid demograafiaga: -beebibuumid -yuppied (young urban professional) PÜSIVA SISSETULEKU HÜPOTEES (PIH) Sarnane eelmisega, tarbimine sõltub pikaajalisest sissetulekus.
spetsiaalne õigus valuuta saamiseks-kunstlikult loodud arveldusühik 27. Sõjajärgse (1950-1960) majanduse arengu faktorid · teaduse ja tehnika revolutsioon, mis avaldas mõju nii tootmise struktuurile kui ka efektiivsusele. Tekkisid uued tööstusharud (aatomi-, elektrotehnika-, mitmed masinaehitusharud jne.). · muutus elanike tarbimise struktuur. Järsult suurenes kestvuskaupade (autod, televiisorid, külmikud jms.) müük ja tootmine. See põhjustas kestvuskaupu tootvate tööstusharude endi kasvu, teisalt suurendas tellimusi ka tootmisvahendeid tootvale tööstusele. · tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine; · riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. · rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras
Sellist strateegiat kasutatakse näiteks erinevate jookide, ajalehtede ja maiustuste jaemüügi korral. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsmisjõupingutusi ja poe soodsat asukohta. 18 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik b) Valikturustamise korral müüb ettevõte läbi mitmete, kuid mitte kõigi potentsiaalsete hulgi- ja jaemüüjate. Kasutatakse näiteks kestvuskaupade (arvutid, mööbel, kodutehnika) korral. Tarbijad on valmis kulutama rohkem aega kauba otsinguteks ning hindade ja omaduste võrdlemiseks. Valikturustamist kasutatakse kui turustamise üle soovitakse omada suuremat kontrolli või kui olulised on müüja poolt lõpptarbijale pakutavad täiendavad teenused. c) Välistava turustusstrateegia korral on igal turul tegemist vaid üksikute vahendajatega. See võib sobida kaupade korral, mida ostetakse harva, tarbitakse
Taoline kultuur sobib hästi teatud tegevusaladele. Tema suurim nõrkus on orientatsioon lühiajalistele eesmärkidele ja strateegiate eiramine. See kultuur soosib temperamentseid ja ebausklikke inimesi. 2. "Raske töö rasked lõbud" kultuur Siin on põhiliseks tegevus ja selle meeldivus. Riskitakse vähe, tagasiside tulemustest on kiire. Toetatakse heatasemelist tegevust, kus riskimäär on suhteliselt madal. Tüüpilised esindajad on: kinnisvaramaaklerid, arvutifirmad, auto- või muude kestvuskaupade müügifirmad, masstarbimisele orienteeritud firmad. See on väikeste riskide meeldiv maailm, millel on kiire tagasiside. Aktiivsus on selle kultuuri võtmesõna. Kõigis ettevõtetes on kommertstalitused selle kultuuri kandjad. Igal töötajal on kindel töö, tulemused on koheselt mõõdetavad ja võrreldavad. Selle kultuuri väärtused keskenduvad tarbijale (kliendile) ja tema vajadustele. Sangariteks on tavaliselt supermüüjad, s.t
10. 2. Kordamisküsimused 1. Kuidas saab ettevõte otsustada, mitmele turule tal on otstarbekas siseneda? 2. Kui olemas on väga palju sekundaarse info allikaid, kas turundusjuhid peavad siis üldse muretsema primaarse info kogumise pärast? 3. Kust võiks leida sekundaarset infot järgmiste küsimuste kohta: o erinevate piirkondade elanikkonna suurus ja vanuseline koosseis; o külmkappe omavate perekondade osakaal Eestis; o väljaantud eluasemelaenude üldmaht; o tarbijate kulutused kestvuskaupade ostuks viimastel aastatel? Vastused: 1.On vaja teha turu uuring, et kui nõudlus oleks sellise toote järgi ja kui suur turg on. 2.Peaksid ikka muretsema, sest primaarse infoga võib saada rohkem tegelikkuses informatsiooni, sest pead ikka enda ettevõtte seisukohalt asjad väga kindlalt teada saama mitte otsustama teiste kogutud info põhjal kuna see võib hoopis pikemas perspektiivis rohkem kahju teha, kui kasu. 3. www.stat.ee on hea koht, kust saab teada infot elanikkonna kohta.
statistikas. Samuti võivad ka farmerid osa oma toodangust realiseerida mitteametlikult. ------ SKP EI MÕÕDA KA NÄITEKS KAUDSEID KULUSID, MIS ON TEHTUD LASTE KASVATAMISEKS. SAMUTI EI ARVESTA STATISTIKA TÖÖAEGA JA TÖÖHULKA, MIS ON KULUNUD ENDA JAOKS TÖÖTAMISELE. 1.3 SKP ja tootmine SKP-s arvestatakse kestvuskaupasid ainult üks kord, olgugi et nad teenindavad inimesi pikema aja jooksul. Majandusliku languse ajal võib aga langeda kestvuskaupade tootmine. Tarbimine ei lange, sest inimestel on telerid, külmikud, autod jne juba olemas. Järelikult ei vähene ka heaolu, sest tarbimine jääb samaks. Sama võib juhtuda ka majandusliku tõusu tingimustes, kui suureneb antud kaupade tootmine. Heaolu ei pruugi tõusta, sest inimesed tarbivad varem ostetud kestvuskaupu edasi. RKT ei näita oma väärtuselises suuruses, milliseid konkreetseid kaupu ja teenuseid on toodetud. Ühe
riigist Euro vahetuskursi tõus Jaapani jeeni suhtes põhjustab: Jaapani kaupade hinna languse Eestis Kas majanduskasvu üheks soodustavaks teguriks võib olla asjaolu, et õpitakse olemasolevaid ressursse täielikumalt ära kasutama? Tõene Majanduskasvu nõuab: rahvastiku kasv, kuna püsiva tootmismahu korral kahandab iga lisanduv inimene tarbimist Kas majanduse langusfaasi iseloomustab eratarbimise vähenemine (eriti kestvuskaupade osas)? Tõene Kas majanduskasv sõltub antud riigis kasutada olevatest ressurssidest? Tõene Kas majanduse langusfaasis alanevad ka tooraine hinnad peamiselt langenud nõudluse tõttu? Tõene Kas majandustsüklit iseloomustab üheaegselt mitmetes majandusharudes, millele järgneb kahanemise periood? Tõene Kas mingi riigi majanduskasv tagab kindlasti tulubaasi suurenemise kõikidele elanikele? Väär
Nõuab vastuseid küsimustele: Millist hinnastrateegiat kasutada? Kas hindu diferentseerida? Kas kasutada hinnasoodustust? Kas kasutada psühholoogilisi hindu ? · Hinnastrateegiad · Selgepiiriline hinnaotsuste tegemine. · Koore riisumise strateegia toote uudsus annab võimaluse mängida kõrge hinnaga, sest tarbijal puudub info selle väärtuse üle otsustamiseks. Edasi hinda alandatakse aja möödudes. Kestvuskaupade puhul sobib astmeline langetamine, mis lubab jõuda erinevate jõukusega tarbijateni. Selline strateegia on eriti efektiivne, kui toode on turgudel uus ja turg on hästi segmenteeritav, jõukas tarbija ei ole hinnatundlik. · Turu hõivamise strateegia Sisenetakse madala hinnaga võitmaks kiiresti suurt turuosa. Enamasti kasutusel masstootmis ettevõtetes. Toimimise eelduseks on elastne nõudlus, kus edukaim on odavaim toode ning ettevõtte võime toota seda suurtes
nemine ja paljude ettevõtete senisest tegevusest loobumine või pankrotistumine. Kuna sissetulekud on madalad, pööratakse suuremat tähelepanu esmatarbekaupade ostmisele. Järgnevas kasvu ja õitsengu faasis toimub kõik vastupidiselt: tootmine intensiivistub, tekivad uued töökohad, toodete ja teenuste tarbimine kasvab. Teiseneb ka nõudluse struktuur: kulutused toidule ja eluasemele asenduvad järjest rohkem kestvuskaupade ostmisega. Turundusspetsialist peab olema kursis ka majandusliku arengu üldiste trendidega. Käesoleva aja majanduselu iseloomustavad järgmised tunnused: *kaupade pakkumises suureneb teenuste osakaal; *kasvab vahendustegevuse tähtsus; *suureneb väikeettevõtluse osakaal; *intensiivistub uuendustegevus ja uuendusprotsess kiireneb; *kiirelt arenevad teadus ja tehnika paljudes valdkondades (infotehnoloogia, bioenergeetika, side, elektroonika jt.);
kes tekitab ettevõttele konkurentsieelise. Soovitused Konkurent ei pea ilmtingimata asuma üle tänava, ettevõtte vastas, kuigi mõnikord see nii on. Esmatarbekaupade ja -teenuste puhul asuvad konkurendid lähiümbruses ning suuremate linnade korral ei pruugi isegi kõiki sarnase tegevusvaldkonna ettevõtteid enda konkurentideks pidada. Mida spetsiifilisem on toode, seda kaugemal konkurent asub – ta võib tegutseda hoopiski mõnes teises linnas või maakonnas, ka välismaal. Teatud kestvuskaupade (nt rõivad, jalatsid, spordikaubad) puhul ei pruugi väiksemates asulates ja linnades elavad kliendid osta neid kohalikest kauplustest, vaid sõidavad selleks suurematesse linnadesse. Ei saa mööda minna ka sellest, et mõningatel juhtudel tegutsevad turul legaliseerimata ettevõtjad. kes võivad oma tegevusega oluliselt mõjutada valdkonna hinnakujundust. Probleem eksisteerib eelkõige isikuteenuste pakkumise valdkonnas, kus inimestel on vajaminevad oskused ja töövahendid olemas
Kanali pikkus näitab kanali moodustamiseks kasutatud astmete hulka. ERINEVAD TURUSTUSSTRATEEGIAD: Intensiivse turustusstrateegia korral kasutatakse iga võimalikku vahendajat, et jõuda oma sihttarbijateni (leib, õlu, ajalehed, närimiskumm). Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsimisjõupingutusi, poe soodsat asukohta. Valikturustamise korral müüb ettevõte läbi mitmete, kuid mitte kõigi potentsiaalsete hulgi- ja jaemüüjate. Kasutatakse näiteks kestvuskaupade (arvutid, koduelektroonika) korral. Tarbijad on valmis rohkem aega kulutama kaupade otsinguks, hindade ja omaduste võrdlemiseks. Valikturustamist kasutatakse, kui soovitakse omada suuremat kontrolli turustamise üle või on olulised müüja poolt pakutavad täiendavad teenused lõpptarbijale. Välistava turustusstrateegia korral on igal turul tegemist vaid üksikute vahendajatega. Võib sobida kaupadele, mida ostetakse harva, tarbitakse kaua ning mis vajavad täiendavaid
on täidetud; 7)Faktooring- arvete Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine kas kinnis- või vallasvara. Kinnisvara on piirdidega Laenud eraisikutele Erais. võtavad pangalt laenu järgm. tähist. Maatükk koos selle oluliste osadega, mis on vajaduste rahuldamiseks: 1)eluaseme soetamine- kantud kadastrisse või kinnistusraamatusse. Kinnisvara kinnisvaralaen; 2)kestvuskaupade ostm.- tarbjakrediit; võetakse tagatiseks hüpoteegi vormis. Hüpoteegiga 3)lühiajaliste kulude katteks- arvelduskreddit; tagatud laenu isel. järgm. iseärasused: 1)suur laenu 4)hariduse oman.- õppelaen Eraisiku krediidivõime maht; 2)pikk tähtaeg; 3)kinnisvara hüpoteeklaenuga hindamine Hindamisobj. on: 1)varaline seisund, mis on tuleb arvess võtta mitmeid probleeme: a)kinnisvara
Peamised riigid, mille uudiseid kaubeldakse on USA, Jaapan, Suurbritannia, Šveits, Kanada, Austraalia ja loomulikult eurotsoon tervikuna. Igapäevaselt mõjutavad valuutade liikumisi olenevalt päevast kuni 10 (või rohkem) uudist, mille hulgast saab kaupleja endale välja valida sobivaimad. Peamised uudised puudutavad riikide majandusnäitajaid: tööhõive raport, intressimäära otsus, kaubandusbilanss, SKT, jaemüügi tulemused, kestvuskaupade andmed ja inflatsiooni raportid. Suuremaid liikumisi põhjustavad üldjuhul andmed, mis erinevad analüütikute ja ökonomistide ootustest. Kuid just tänu suurele volatiilsusele kätkeb uudiste kauplemine endas suuremaid riske, kuna tihti toimub hinnaliikumine kiiresti esmalt ühes suunas ning seejärel teises suunas. Sellest tulenevalt võib ka tehingute sulgemishind erineda soovitud hinnast. 11. Näpunäiteid ja praktilisi soovitusi
(lühiajalist) veenmisjõudu. Mida vähem antakse reklaamis infot toote kohta, seda vahetumalt kantakse reklaamist saadud emotsioon üle brändile. Igasugune imagoreklaam peab vaatajas tekitama positiivseid tundeid. 22 Tootegrupp. Kiirestikäibivate esmatarbekaupade grupis on reklaam sama oluline toote osa kui toote koostisosad, hind või pakend. Sama ei kehti aga kestvuskaupade või teenuste puhul. ( http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=770) 3.4 TÄHELEPANUPROTSESSID JA REKLAAM. Reklaamipsühholoogias on üheks kesksemaks tähelepanuga seotud probleemiks nägemistähelepanu probleem. Peamised küsimused taanduvad kahele põhilisele- mis tõmbab tähelepanu ja millised on tähelepanu liikumise seaduspärasused. Reklaamispetsialistide kogemused ja spetsiaalsed uurimused lubavad välja tuua
Strateegiline otsus, tihti investeerimisotsus, nõuab arusaamist turu liikumapanevatest jõududest. Kui koostatakse põhituru läbimüügi projekt, peab kindlaks määrama need jõud, mis seda läbimüüki võivad mõjutada. Ennustusi turu läbimüügi kohta, eriti uue turu puhul, võib teha ka sarnase tootmisharu eelnevate kogemuste põhjal. On olemas meetodeid, mis võimaldavad küllalt täpselt ennustada mitmesuguste kestvuskaupade läbimüüki. Ka toidukaupade müügi prognoosi meetodid võivad anda häid tulemusi. Minevikuandmed võivad aidata tuleviku ennustamisel ning eristada lootusi reaalsusest, kuid neid tuleb hoolikalt käsitleda. Silmnähtavad suundumused võivad olla tingitud ka juhuslikest kõikumistest või lühiajalistest majandustingimustest ning nende põhjal ei tohiks järeldusi teha. Tegelikult on strateegiliste otsuste seisukohalt tähtsad hoopis pöördepunktid, mitte üldised suundumused
kauba edasistest otsustustest välja. Negatiivne reaktsioon tekib tarbimisprotsessis kohe või mõne aja möödumisel. Näiteks kui tarbija kuuleb midagi halba toode on tootmisest juba maha võetud või seda oleks võinud osta ka madalama hinnaga. Sellist reaktsiooni nimetatakse rahulolu dissonantsiks. Tarbija, saades teadlikumaks kauba omadustest, kahetseb, et jättis muud variandid vajaliku tähelepanuta. Rahulolu häiring on iseloomulik kallite kestvuskaupade ostjatele. Ebakõlast põhjustatud ahistus paneb tarbija otsima pinge alandamise teid. Ta võib soetatud toote maha müüa või otsida kinnitust selle kõrgele kvaliteedile. 39
pankrotistumine. Kuna sissetulekud on madalad, pööratakse suuremat tähelepanu esmatarbekaupade ostmisele. Järgnevas kasvu ja õitsengu faasis toimub kõik vastupidiselt: tootmine intensiivistub, tekivad uued töökohad, toodete ja teenuste tarbimine kasvab. Teiseneb ka nõudluse struktuur: kulutused toidule ja eluasemele asenduvad järjest rohkem kestvuskaupade ostmisega. Majandusliku keskkonna näitajad on: tarbijate ostujõud, SKT per capita (Y/L), kulutuste struktuur, inflatsiooni ja THI tase, ettevõtluse osakaal majanduses, tarbijate kihistumine, teenuste osakaal kaupade pakkumises, infrastruktuur ja selle areng.. Juriidilisõiguslik (v. poliitiline) keskkond Juriidilisõigusliku keskkonna moodustavad
tootmise struktuurile kui ka efektiivsusele. Tekkisid uued tööstusharud, mis võimaldasid üha ulatuslikumalt ja efektiivsemalt kasutada nüüdisaegseid materjasle, masinaid ja tehnoloogilisi protsesse. Tänu tööstuse automatiseerimisele vähenesid kulud ühele toodanguühikule. (aatomi-, elektrotehnika-, mitmed masinaehitusharud jne.). · muutus elanike tarbimise struktuur. Järsult suurenes kestvuskaupade (autod, televiisorid, külmikud jms.) müük ja tootmine. See põhjustas kestvuskaupu tootvate tööstusharude endi kasvu, teisalt suurendas tellimusi ka tootmisvahendeid tootvale tööstusele. · tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine; · riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. Nt. Usa andis laene tööstusettevõtetele, kohe elavnesid ka investeeringud majandusse.
kauba edasistest otsustustest välja. Negatiivne reaktsioon tekib tarbimisprotsessis kohe või mõne aja möödumisel. Näiteks kui tarbija kuuleb midagi halba toode on tootmisest juba maha võetud või seda oleks võinud osta ka madalama hinnaga. Sellist reaktsiooni nimetatakse rahulolu dissonantsiks. Tarbija, saades teadlikumaks kauba omadustest, kahetseb, et jättis muud variandid vajaliku tähelepanuta. Rahulolu häiring on iseloomulik kallite kestvuskaupade ostjatele. Ebakõlast põhjustatud ahistus paneb tarbija otsima pinge alandamise teid. Ta võib soetatud toote maha müüa või otsida kinnitust selle kõrgele kvaliteedile. 27 6. TOODE 6.1 Toote mõiste Toode luuakse ja pakutakse turule vahetusprotsessi mõlemate osapoolte vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Toote all mõeldakse nii käegakatsutavaid kaupu kui ka teenuseid, ideid,
eratarbimis-, investeerimis-, avaliku sektori kulutuste ja netoekspordi summa. Netoeksport on omakorda ekspordinõudluse ja impordipakkumise summa, kus impordipakkumine on negatiivne. Hindade tõus toob kaasa tarbitava koguse vähenemise. Peale hindade üldise taseme võib muud kogunõudlust mõjutavad tegurid jagada kahte rühma: 1) poliitilised mõjutusvahendid: rahapoliitika-rahamassi suurendamine alandab laenuprotsenti, seega parandab laenutingimusi ja stimuleerib investeeringuid ning kestvuskaupade tarbimist; eelarvepoliitika- valitsus võib oma ostudega suurendada kogukulusid, tekitades nõudluse täiendavatele kaupadele ja teenustele. Samasugune mõju on ka maksude alandamisel; 2) majan- dusvälised tegurid: äriline usaldus ja tulevikuootused- helgemad perspektiivid stimuleerivad suuremate kasumite ootuses rohkem investeerima ja vähem säästma raha ning selle arvel suurendama jooksvat tarbimist; kapitali väärtuse muutumine- tarbimine kas suureneb või väheneb; rahvusvahelised
annaabi.ee 
