Suguküpseks saab isane vähk kolme aastaselt, emane neljaselt. Emase vähi tagakeha on laiem kui pearindmik, isasel aga kitsam. Isasel on sugutusjalad. Isasloom kinnitab oma spermatofoorid emaslooma tagakeha alumisele küljele. Pärast munemist sügisel toimub viljastamine. Vähk kannab viljastatud mune kevadeni enesega kaasas. Juunikuus kooruvad munadest vähid. Kuna vähid kasvavad kogu elu, siis peavad nad oma kitiinkoorikut vahetama (see jääb kitsaks). Seda nähtust nimetatakse kestumiseks. Me ei tohi püüda väikseid vähke (neil pole veel järglasi) ega vähke, kes kannavad mune. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Eesti suurim vähk on jõevähk (umbes 20 cm.). Krabid on jõevähi sugulased, kuid sabata. Kõige suuremad krabid on ämblikkrabid. Nende pikkus võib olla kuni 4 meetrit, kui jäsemed on välja sirutatud. Vähid on osavad maskeerujad, näiteks erakvähk poeb tagurpidi tühja teokoja sisse, et kaitsta oma õrna tagapoolt
Peale väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujuliseks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munarakud valmivad munasarjades, mune muneb sügisel u. 60 tk. Kohe pärast munemist toimub kehaväline viljastamine. Kuni kevadeni kannab emasvähk mune kaasas, alles siis kui vesi on piisavalt soe kooruvad vähikesed. Paari päeva pärast alustavad nad iseseisvat elu. Kestumiseks nimetatakse seda kui jõevähk kasvab pidevalt ja talle jääb tema kitiinkoorik kitsaks, kuna koorik ei veni, siis vähk poeb sellest välja ja kasvatab uue. Vähk kestub igal kevadel ja sügisel. 5. Milles seisneb vähkide tähtsus? Oluline lüli looduse aineringes. Väikesed hõljuvad vähikesed moodustavad suure osa veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele
Paarikaupa lülilised jätked, millel erisugused ül-d: abiks käimisel, ujumisel, keskkonnast info vastuvõtmine, toitumine. Osadel vähkidel kaks eesmist käimisjalga arenenud suurteks sõrgadeks.Tundlaid kaks paari. Suu ümber kolm paari jätkeid toidu peenestamiseks. Vähkidel on kaks liitsilma(igal silma oma lääts) > näevad mosaiikpilti. Kuna koorik ei veni, ei saa vähk ka kasvada, seega peab ta väikeseks jäänud kooriku ära heitma ning uue kasvatama. Seda nim kestumiseks ning loom kasvab sel perioodil kiiresti. Vähid kestuvad mitmeid kordi elu jooksul. Hingab lõpustega. Need maismaal hingamiseks ei kõlba, sest seal nende hingamispind kuivab. vesikirp aerjalaline keldrikakand 9. Ämblikulaadsed: ämbliku välisehitus. Ämblike tähtsus looduses. Koibikud, lestad (sametlest, tolmulest) ja puugid. Ämblikutel on enamasti 8 jalga, pole tiibu ega tundlaid. Ämbliku keha kooosneb lülidest,
Näevad liitsilmadega objektide kuju, kuid mosaiikselt. Jõevähk on lahksuguline loom. Emasvähi tagakeha on laiem kui pearindmik. Isastel valmivad seemnerakud, mille nad kleebivad kokku vorstikesteks ja kinnitavad need emaslooma tagakeha alla. Emasel valmivad sügisel tagakehas munad. Viljastumine toimub vees ja see on kehaväline. Vastsed veedavad talve ema jalgade küljes. Kevadel kooruvad vastsed. Kasvamise ajal kasvab nende selga uus kitiinkest (seda nimetatakse kestumiseks). Suguküpseks saavad jõevähid 10cm pikkuselt. Jõevähki tuleb kaitsta, kuna neile on kehtestatud alammõõt. Alla 10cm pikkusi vähke ei tohi püüda, kuna nad ei ole veel jõudnud järglasi saada. Jõevähi püügiriistade kaudu levitavad inimesed vähikatku. 36.Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Vähke on palju liike. Kõige suurem mageveevähk on jõevähk. Temast suuremad on aga sarnase välimusega homaarid ja langustid, kes elavad soolastes ookeanide madalamates kohtades
Emaskärblaste ühekaupa sündivad vastsed on kohe nukkumisvalmis. Eestis on tavaline metsades elav põdrakärbes, kes ründab ka inimest. 64. Surusääsklased - Magevee põhjaloomastikus, vastsed paar mm kuni paar cm pikkused, silinderja pehma kehaga, kõva peakapsel, tõeliste jalgadeta, paar ebajalga.tegutsevad põhjasettes, taimedel mudatorukestes, vees liiguvad küljelt küljele viseldes, mitut värvi, osad punased, mitmsugused toitumisviisid. Nukk liikumisvõimeline, ujub kestumiseks pinnale, valmikud ei toitu, ainult parvlevad vee või kalda kohal, emased munevad vette ja surevad. N: harilik surusääsk e.tümmisääsk, hironomiid. Pistesääsklased N: hallasääsk, laulusääsk. 65. habesääsklased, kihulased, pistesääsklane, surusääsklased 66. Klaasiksääsk elab järvede sügavamates, hapnikuvaestes veekihtides, öösel käib ülalpool hingamas. Paarilised õhupõied kere ees- ja tagaosa. Pistesääsklased on laialt levinud
Surusääsklased: Vastsed on paari millimeetri kuni paari sentimeetri pikkused, silinderja pehme kehaga ja kõva peakapsliga, tõeliste jalgadeta, kuid paari ebajalgadega nii kere ees- kui tagaotsas. Tegutsevad enamasti põhjasettes või endatehtud mudatorukestes taimedel; vabasse vette sattunult liiguvad iseloomulikult küljelt küljele viseldes. Võivad olla mitut värvi; paljud on hemoglobiinist punased. Mitmesuguseid toitumisviise. Nukk on liikumisvõimeline, ujub kestumiseks veepinnale. Valmikud ei toitu, ainult parvlevad vee või kalda kohal, misjärel emased munevad vette ja surevad. Näide: harilik surusääsk (Chironomus plumosus). Pistesääsklased: ehitus: arenenud täiuslik vereimemiseks kohastunud nokk, mis koosneb mitmest stiletist. Eluviis: elavad kõikides maakera vööndites, verd imevad üksnes emased. Arengupaigaks väikesed seisuveekogud või pisiveekogud. Näide: hallasääsk (Anopheles maculipennis), Laulusääsk (Culex pipiens). 65
annaabi.ee 
