Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati "haarava metslooma" motiivi - see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Matrejalidest kasutati puitu ja pronksi. Kaks järgmist etappi - Borre (830-970a) ja Jelling (880-1000a) - olid suurel määral ajaliselt kattuvad ja mõlema õitseaeg ulatus 9.saj. kesandi kespaigast 10.saj. teise pooleni. Mõlema tunnusjooneks on siuglevalt ühtepõimunud kehadega "paelolendid", mida borre stiilis kujutati otsevaates kuid jellinge stiilis külgvaates. Borre etapil kasutati endiselt veel haarava looma motiivi. Borrestiili lemmikmuster oli rõngasahela motiiv, mida kasutatakse tänapäeval metallist kellarihmade juures. Jellingi stiilis,ei kasutatud enam haarava looma motiivi, küll aga on esindatud haaravate käppade motiiviga loomi
kui kõrgemat olendid, kelle teenistuses peavad olema poliitika, teadus, kunst. Lähtus ka sellest, et ühiskonda tuleb vaadelda ka kahetasandiliselt. Ühelt poolt vaadata ühiskonda kui staatilist nähtust ehk püsivat nähtust. Teine on dünaamiline tasand- ehk uurida teda kui arenevat nähtust. Tema rõhutab juba sellist meetodite kasutamist, igal teadusel on oma metodoloogia. Teaduslikud meetodid-Pidas oluliseks vaatlus kui meetod, võrdlus kui meetod. Samuti ka eksperiment. 19 saj kespaigast haktakse läbi viima rahvalondudi tema algatusel. 1665 peetakse esimeseks rahvaloenduse aastaks. 1897. a puutus Eesti kokku sellega. Üle Vene loendus oli. 1922. a esimene iseseisvunud rahvaloendus 19. sajandil eralduvad kaks teadust, kasvavad välja sotsioloogiast- esimene nendest on demograafia ja (rahvastikuteadus), mis uurib rahvastikuprotsesse. Rahvastikuprotsessid: sünd, surm, ränne, need on otsesed protsessid. Kaudsed protsessid: abielud ja lahutused
kui kõrgemat olendid, kelle teenistuses peavad olema poliitika, teadus, kunst. Lähtus ka sellest, et ühiskonda tuleb vaadelda ka kahetasandiliselt. Ühelt poolt vaadata ühiskonda kui staatilist nähtust ehk püsivat nähtust. Teine on dünaamiline tasand- ehk uurida teda kui arenevat nähtust. Tema rõhutab juba sellist meetodite kasutamist, igal teadusel on oma metodoloogia. Teaduslikud meetodid-Pidas oluliseks vaatlus kui meetod, võrdlus kui meetod. Samuti ka eksperiment. 19 saj kespaigast haktakse läbi viima rahvalondudi tema algatusel. 1665 peetakse esimeseks rahvaloenduse aastaks. 1897. a puutus Eesti kokku sellega. Üle Vene loendus oli. 1922. a esimene iseseisvunud rahvaloendus 19. sajandil eralduvad kaks teadust, kasvavad välja sotsioloogiast- esimene nendest on demograafia ja (rahvastikuteadus), mis uurib rahvastikuprotsesse. Rahvastikuprotsessid: sünd, surm, ränne, need on otsesed protsessid. Kaudsed protsessid: abielud ja lahutused
töötas 1910.aastani. õpetajate ettevalmistus jäi ainult kahele vene õppekeelga seminarile Tartus ja Rakveres. Pedagoogilised klassid asutati 1895. aasta sügisel Jõhvi, Sindi ja Aaspere, hiljem Lohusuu ning kolga ministeeriumikooli juurde, 1911. aastaks õpetas vallakoolides ligikaudu kolmsada ministeeriumikooli lõpetajat. Pedagoogilised kursused avati linnakoolide juurde 20.sajandi algul. Õpetajate enesetäiendamine: 19.sajandi kespaigast hakati õpetajatele korraldama konverentse. 19.sajandi lõpul hakati Tallinnas välja andma ülevenemaalist tuntud pedagoogilist ajakirja "Gimnazia" (1888-1898) vene(1894-1896) ja saksakeelse (1909-1915) lisaga. Pedagoogika ajaloo seisukohalt väärib esiletõstmist J.A. Komensky tööde tõlkimine vene keelde ja nende publitseerimine Tallinnas. 1905. aastal püüdisid Põhja-Eesti õpetajad Tallinnas asutada eestimeelset pedagoogilist ühingut
annaabi.ee 
