Video https://www.youtube.com/watch?v=4lioEFpcBYs Vene okupatsioon • Kaitsekasarm 1920 vanglaks • 1925.–1926. ehitati 5. ja 6. osakond • 1930. aastatel ehitati juurde II ja III korpus • Üle 3 aasta karistatud saadeti NSV Liidu vanglasse http://y.delfi.ee/norm/133035/6692511_UBgJwi.jpeg http://y.delfi.ee/norm/133035/6692519_BDBtX7.jpeg Saksa okupatsioon • 28. september 1941 • 29. juulil 1942 nimetati keskvangla Tallinna Töö- ja Kasvatuslaagriks nr 1 • 1944. aastal keskvanglas nakkusepideemia • 1944. aastal toodi Tallinna keskvanglasse umbes 400 juuti http://ilmarz.com/wp-content/gallery/eesti_2010_tallinn_vangla/221_tal linn_kiek_vangla.jpg Arstikabinet Poomisruum http://www.fotoklubi.ee/?author=3&ylem_id=206&page=1&pic_id= 0&op=suurelt http://palachinkablog.com/wp-content/uploads/2013/10/patarei3.jpg Tänapäeval
*kirjutab: romaane, jutustusi, novelle, kuuldemänge, 1 näidend (,,Ohvrilaev", ,,Õekesed", ,,Pagejad" jt.) *loomingus kasutab: psühholoogiat, müstikat *eksistentsialismi küsimus(elu) *sümbolid, seksuaalsus 5.Jaan Krossi elu ja looming *19 veebruar 1920 Tallinn -27. Detsember 2007 *õppinud: Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis õigusteadust *1938 Eesti Üliõpilaste Seltsi *1940-41 koostöö Noorte Häälele *1944 arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ->Keskvangla *1946 arreteerimine Nõukogude võimude poolt ->GULAG Tunnustusi : *mitmekordne Nobeli preemia kandidaat *Herderi auhind *Tallinna vapimärk *EV kultuuripreemia elutöö eest *2006 a eurooplase tiitel jne... Kirjutanud: luuletusi, novelle, romaane, näidendeid, tõlked (Romaanid nt: ,,Tahtamaa", ,,Wilkmani poisid") On kirjutanud ka ajaloolist proosat : tegelasteks valib eestlasi, ajaloolisi tegelasi (NT: ,,Kolme katku vahel")
poolt................................................................3 Vabadussõda....................................................3 Poliitiline tegevus........................................3,4,5 Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm..................................................................5 2.Sissejuhatus Johan Laidoner sündis 12. veebruar 1884 Viiratsi vallas, Viljandimaal suri 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimiri linn Venemaal.Ta oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Elukohad Viimsi mõis, (tänapäeval kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja Õllepruuli tänav 6, Tallinnas. Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894
ülal tööliste õlgadel. See maailm kuulub meile! Tervitame enne lahkumist Nõukogude Liidu juhti Stalinit!" Hüüti kolmekordne hurraa! ja plaksutati käsi, hüüti elagu! veel teistele Nõukogude Liidu juhtidele. Presidendi juurde saadetud delegatsioon tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid Keskvangla juurde. Poliitiliste vangide vabastamine toimus kella kolme paiku päeval. Kui rongkäigust osavõtjad kogunesid vangla esisele, saadeti vangla direktori juurde viieliikmeline delegatsioon koos kolme Nõukogude Liidu ohvitseriga, kes nõudsid poliitiliste vangide väljaandmist. Vangid toodi kambritest välja vangivalvurite poolt. Kui formaalsused olid täidetud, lahkus delegatsioon koos vangidega. Väljas võeti vange vastu rõõmuhüüetega. Peeti kõnesid ja hüüti vabastatutele elagu
70% repressioonidest toimusid okupatsiooni esimese aasta jooksul. Hukkunutest eestlased 70%, venelased 15%, juudid 12%. Enamik kinnivõetutest ei lastud maha, nad said vanglakaristuse, kõige levinum oli 6 kuud. Kinnipidamiskohad paiknesid maakonnakeskustes ning Tallinna ümbruses ning see võrgustik püsis peaaegu samasugusena Saksa okupatsiooni lõpuni. 15. oktoobriks 1941 oli Eestis 16 erinevat kinnipidamiskohta kokku 9750 kinnipeetavaga. Suurim Tallinna Keskvangla. 1941 aasta suvel ja sügisel tegutsesid kinnipidamiskohad kohati surmalaagritena, näiteks Tartu laager, kuid üldiselt suure hulga kahtlusaluste kinnipidamiseks, kellest üle kolmandiku vabastati ja ülejäänud mõisteti surma või koonduslaagrisse. 1941 suvel ja sügisel oli poliitilistel põhjustel arreteeritute hulk nii suur, et nende kinnipidamiseks asutati kohale jõudnud Saksa üksuste korraldusel lisaks vanglatele ajutised koonduslaagrid.
Kopeeriti seda, mis oli Venemaal juba olemas. Valitsetakse kindlatest keskustest, 4, Tartu, Narva, Pärnu, Koknes. Seal resideerusid võimukandjad, vojevoodid ja djakid. Kõikidel keskustel oma roll valitsemissüsteemis. Tartus 6 vojevoodi. Narvas kuni 5 vojevoodi korraga ametis. Pärnus maksimaalselt 3. Tegelevad peamiselt kohapealse kindluse ja linnaümbruse piirkonna haldamisega. Linnaümbrus piirkonda kutsutakse ujezdideks. Sõjalisi ettevõtmisi on juhitud Tartust. Tartus oli kogu Liivimaa keskvangla. Tartust saab 1570.aastal ortodoksi piiskopi linn. Läbi keskaja olid Tartul väga tihedad sidemed Vene kaupmeestega, üks osa linnast oligi venekeelne. Vene tänav. Vene kirik praeguse Botaanikaaia kohal. Kõikidel vojevoodidel oli otsesuhtlus Moskvaga. Liivimaa lülitati oma titulatuuri, lisaks Liivimaale lülitas ta ka Suur-Tartu nimetuse, et oli lisaks Liivimaa tsaarile ka Suur-Tartu tsaar. Kaubanduskeskuseks sai Tartu. Koknes Tartu kõrval teiseks oluliseks sõjaliseks keskuseks.
Eesti SS-brigaadi 43. rügemendi I pataljoni ülemana rindel. 1944 läks Saksamaale, pärast sõda elas Suurbritannias. 1956–1957 püüdis NLi KGB teda edutult uuesti värvata. Suri 1969 Leicesteris. 5 Aleksander Laak. Sünd 1907. a Saaremaal. Eesti Vabariigi armee leitnant. 1941. a sügisest kuni augustini 1942 Omakaitse Lääne Maleva staabi operatiivosakonna ülem. Augustist 1942 kuni septembrini 1943 oli Jägala laagri komandant. Seejärel kuni Saksa okupatsiooni lõpuni Tallinna Keskvangla ülem. 1944. a sügisel põgenes punaarmee sissetungi eest Eestist. Hiljem asus elama Kanadasse. 1960. a augustis avalikustati ajakirjanduses temavastased süüdistused sõjakuritegudes osalemises ja 7. septembril 1960 sooritas ta enesetapu. 6 Ralf Gerrets. Sünd 1905. a Tallinnas, eestlane (kuni 1930/31 dokumentides sakslane). Töötas pärast ajateenistust armees tsiviilteenistujana ja üleajateenijana kantseleis kirjutajana. 1940
Nõuti uue valitsuse loomist, kes ausalt täidaks vastastikuse abistamise pakti. Punaarmeele saadeti tervitusi ja avaldati tänu. Nõuti "kõige kategoorilisemalt" poliitiliste vangide kohest vabastamist. Presidendi juurde saadetud delegatsioon tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid Keskvangla juurde. Poliitiliste vangide vabastamine toimus kella kolme paiku päeval Poliitiliste vangide vabastamisele järgnes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksuseid ning teisi asutusi ja ettevõtteid. Kõikjale paigutati vahipostid värskelt relvastatud töölistega. Täpselt kell 18:45 heisati Pika Hermanni torni punane lipp. Demonstrandid ootasid "rahvavalitsuse" väljakuulutamist
annaabi.ee 
