BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
Põhiprobleem on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Kujunenud on kaks põhilist riigi admin. mudelit: Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest tsentraliseeritud mudel (PRM, ITA, UK) Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu detsentraliseeritud (SM, Skand. riigid) Eesti omavalitsustel on suur otsustamisvabadus, ent nad sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt eraldatavatest raharessurssidest. TSENTRALISEERITUD KESKVALITSUSEST SÕLTUV ADMIN. STRUKT. * kõik otsused lähtuvad keskvõimust * keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist
) Jaguneb vaid haldusterritorjaalseteks üksusteks. 2) Föderatsioon- liitriik, mille osadel on mõningaid iseseisva riigi tunnused. Tervikuna ja osariikidel on oma seadusandlikud, täidesaatvad ja õigustmõistvad organid ning oma põhiseadus. 3) Konföderatsioon- kindlate eesmärkide huvides kstvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Keskorganid moodustatakse sellesse kuuluvate riikide esindajad. Kahe- või kolmetasandiline haldussüsteem: 1) Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur. 2) Detsentraliseeritud autonoomne kohalik võim. Kohaliku omavalitsust mõistetakse tänapäeval mingi maa-ala või asula elanikele antud õigust otsustada ise kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuse tunnused-1. kohaliku esindusega olemasolu. 2. iseseisev eelarve ja maksustamise õigus. Euroopa Liidule on omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomilikud jooned. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstituitsioonid-
Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus,mis järel otsused kas tühistatakse muudetakse või jäetakse samaks. Riidikohtu otsus on lõplik. Kohtuistundid on avalikud,aga on ka kinnised. Näitek kui on alaealised,riigisaladused või vägistamine. Omavalitsus. Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- ja mitmetasandiline. Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest.Ühtlasi tähendab see,et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem. Mitmetasandilise süsteem puhul jaguneb suurem ehk piirkondlik omavalitsus väikemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks.Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunsmisel on väike. Ülesandeid: Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu- volikogu, kes nimetab
· Peaministri tagasiastumise või surma korral · Kui Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust Piirkondlik tasand Eesti on jagatud 15 maakonnaks, mille juhtorganiks on maavalitsus. Seda juhib maavanem, kes on valitsuse poolt ametisse nimetatud 5-ks aastaks. Olulisim ülesanne on järelvalve teostaminepiirkondlike omavalitsuste üle. Kohalik omavalitsus kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus 1. Ühetasandiline-suurem sõltuvus riigi keskvalitsusest 2. Mitmetasandiline lisaks kohalikule ka piirkondlikud omavalitsused; väiksem sõltuvus riigi keskvalitsusest · Saksamaal liidumaad · USAs osariigid Valla või linna juhtorganiks on volikogu, mis teeb kõik olulisemad kohalikku elu puudutavad otsused · Volikogu ei istu pidevalt koos, vaid koguneb vajadusel · Volikogu liikme amet pole palgaline, saab vaid hüvitist 6
- tasakaal ja koostöö keskvõimu ja kohaliku võimu (vaatame joonist lk 126 kahetasandiline haldussüsteem) Administratiivse ülesehituse põhimudelid . A. Tsentraliseeritud mudel . B. Detsentraliseeritud mudel . C. Segamudel Administratsiooni struktuuri põhimudelid A KESKVALITSUS Kohalikus omavalitsuses olemas oma haldus- funktsioon, kuid sõltub tugevasti Keskvalitsusest (Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia) B Keskvalitsus Omavalitsused on iseseisvamad (Saksamaa, Skandinaaviamaad) Segatüübid (vaatame ka tabelit, lk 128) C KESKVALITSUS Omavalitsused Kohalikul on otsustamisõigus, kuid sõltutakse rahaliste ressursside pärast keskvalitsusest. Otsused lähtuvad ülalt. Regionaalvalitsus (nt. Eesti maavalitsus riigi esindaja)
Kohalik omavalitsus 12. klass Ühiskonnaõpetus · Administratiivse ülesehituse põhimudelid: tsentraliseeritud mudel haldusfunktsioonide täitmiseks luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest: kõik otsused lähtuvad ülalt keskvõimust keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused.
Järelvalve võimalused: On vaja jälgida et see mis teostub on tõepoolest avalikkuse mitte aga ametnikkkonna erahuvi. Teiseks järelvalge põhjuseks on vajadus tõta valitsemise tõhusust et olulised küsimused saaksid kiirest allatus. Kolmandaks tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniõhuga. 8. Administratiivne ülesehitus Kakas riigi administratiivstruktuuri mudelit : Esimesel juhul viiakse haldusfunktsioonide täitsmiseks kohalikud valitsused mis sõltuvad tugevastu keskvalitsusest.(tsentraliseeritud). Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused keskvõmust. Oluline roll regionaaltasandil. Reginaalvalitsus on vahendajaks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. Niisugust halöduskorraldust nim kahetasandiliseks. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kohalikku elu. Seal on ka Eesti
lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud mudel Kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti Omavalitsused palju iseseisvamad, keskvalitsusest. korraldavad kogu kohalikku elu. Otsused lähtuvad keskvõimust. Oluline roll Enam otsustamisvabadust avaliku elu suurte volitustega regionaalvalitsusel. korraldamisel. Kohalik võim finantsiliselt Kohalikul omavalitsusel vastutus iseseisev. kultuurivaldkonnas ja kohalikus majanduses.
V 13.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutustele. T 14.Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindustustooteid. T 15.Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. T 16.Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. T 17.Ceteris paribus tähendab muude tingimuste samaks jäädes. T 18.Erasektor toodab ühishüviseid piisavalt, sest nende tootmine on kasulik. V 19.Pakkumise üldise seaduse kohasel eksisteerib vastassuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 20.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21.Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 7,7 miljardit eurot. T
põhiseadusega 11.Millist ül. täidab? Prokuratuur- Juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombudsman- Kaitseb inimeste või inimeste gruppide õigusi suhtes riigiasutuse, KOV- e ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Õiguskantsler- Teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. 12. Omavalitsustasandid- I Ühetasandiline omavalitsussüsteem- KOV-ed sõltuvad vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Roll kohaliku tasandi valitsemises suurem. Esineb unitaarriigis, nt. Eesti. II Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- Suurem ehk piirkondlik omavalitsus(maakond, liidumaa jm.) jaguneb väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks(linn, vald jm.). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike. Esineb föderatsioonis, nt. Rootsi. 13. Kultuuriomavalitsus- kultuuriautonoomia-Vähemusrahvustele antud luba luua
· Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel · reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut · nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud administratiivse ülesehituse põhimudelid Kohalik omavalistsus mingi maa-ala või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit · Esimesel juhul luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia. Kõik otsused lähtuvad ülalt- keskvõimust. Keskvõim kontrollib ressursse ja otsuste täitmist. Regionaaltasandit juhib suurte valitsustega keskvõimu esindaja. Reginaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel. · Detsentraliseeritud mudel - Teisel juhul on omavalitused palju iseseisvamad, korraldavad kogu kohalikku elu. Saksamaa, Skandinaavia
MAAKOND Regionaalvõim Maavalitsus LINN Volikogu Linna/valla valitsus KOHALIK VALD TASAND Omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Administratiivne ülesehitus: · Kohalikud valitsused sõltuvad tugevasti keskvalitsusest (näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia). · Kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu (nt. Saksamaa, Skandinaavia riigid). 8 Valla/linna volikogu: · Valitakse neljaks aastaks. · Valivad valimisõiguslikud elanikud (alates 18-aastaselt ja seal elanud vähemalt 5 aastat). · Koosseis: Fraktsioonid. Opositsioon. Koalitsioon
riigipöördest. 12. Juulil 2010 andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja uue al-Bashiri vahistamiskäsu. Teda süüdistatakse genotsiidis, eriti furide, masalittide ja zaghavade hävitamise kavades, neid tappa ja haavata lastes ning eluohtlikkesse tingimustesse jättes. Alates 1997. Aastast on Sudaan jaotatud 26 provintsiks. Kõik juhtivtöötajad nimetab ametisse president. Samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid. Seega on provintsid majanduslikult keskvalitsusest sõltuvad. Kümme lõunapoolsemat provintsi moodustavad ulatusliku autonoomiaga Lõuna-Sudaani. 9.-15. jaanuaril 2011 peetud Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumil otsustas rahvas Lõuna-Sudaani iseseisvaks kuulutada. Iseseisvus kavatsetakse välja kuulutada 9. Juulil 2011. Välissuhted Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990. Aastatel lõid Uganda, Kenya ja Etioopia USA toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust.
Tegevusvõimalused: Pea kõik vahendid tulevad keskvalitsuse sihtotstarbelisete eraldsitena, mis vähendab kohapealset otsustamis- -ning manööverdamisvõimet. Ülesanded: Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses. 22. Kohaliku omavalitsuse sõltumatuse ulatus, selle mõjutajad. Kuidas seondub sellega kaheastmeline, kuidas kolmeastmeline omavalitsus? Tsentraliseeritud mudel – kohalikud valitsused sõltuvad keskvalitsusest. Niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist. Ühe tasandi mõõdustavad keskvõim ja regionaalvõim, mis keskvalitsuse käepikendus, ning teise tasandi kohalikus omavalitsuses Detsentraliseeritud mudel – omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu Niisugust halduskorraldust nim. kolmetasandiliseks, sest igal tasandil- keskvõimul,
10 Administratiivse ülesehituse põhimudelid Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Olenevalt nende probleemide lahendamise viisist on kujunenud kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit. Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia aga ka Suurbritannia. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Niisuguse detsentraliseeritud korralduse eeskujuna võib nimetada Saksamaad ja Skandinaavia riike. Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuva administratiivstruktuuri puhul lähtuvad kõik otsused ülalt, st keskvõimust. Samuti kontrollib keskus nii ressursse kui otsuste täitmist
üha enam tähelepanu heaolu ja avalik haldus. Tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel on ka nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleeme) 16) Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? Tsentraliseeritud mudeli puhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Kohalikule omavalitsusele jab vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja sotsiaalteenused kuuluvad küll omavalitsuse pädevusse, kuid raha selleks tuleb ikka keskvalitsuselt. Seda esindavad näiteks Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Detsentraliseeritud mudeli puhul aga on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Sellised on näiteks Saksamaa ja Skandinaavia riigid. Eestil on küll suur otsustamisvabadus, kuid kes sõltuvad tugevasti keskvalitsuse poolt
Riigid on suverräänsed ja kui teise riigi tunnustamine muutuks teatud tingimustel kohustuslikuks, siis ei oleks see enam vaba tahte avaldamine. Näiteks on riigid uute riikide tunnustamisel vägagi ettevaatlikud juhul, kui need on tekkinud unilateraalse setsessiooni tulemusel. Setsessioon on eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Protsess suundub teatud territooriumi eraldumiseni keskvalitsusest, mis võib lõpuks viia täieliku iseseisvuseni. Unilateraalne setsessioon on eraldumine ilma emamaa nõusolekuta, ehk siis ilma eelneva rahva nõusolekuta. Sellisel juhul kardavad teised riigid luua pretsedenti, mis õigustaks ja legitimiseeriks setsessiooni. Antud asjaolu on tingitud sellest, et setsessionistlikke liikumisi 4 Samas. 5 6 Buchanan, Allen (1998) Democracy and secession, kogumikus National selfdetermination and secession, ed. Margaret Moore, Oxford: Oxford University Press.
ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid. Nendele organisatsioonidele on eraldatud tegevuseks vajalik vara ja tulubaas ning neil on põhiseaduslik õigus tegutseda oma valdkonnas riigi keskvalitsusest sõltumatult. 9 NEUTRAALSED ETTEVÕTLUSVORMID Isikuvabaduse skaalal neutraalsed ettevõtlusvormideks on sihtasutus, monopol ja kommuun. Sihtasutus (edaspidi: SA) on ilmselt kõige neutraalsem ettevõtlusvorm, mille tegevus sõltub sellest, kes eraldab SA tegevuseks vajaliku vara ja tulubaasi ning millised eesmärgid ta sellele seab. SA vahendid võivad tulla riigilt ja
- Ombudsman lepitab pooli Regionaalse valitsemise tähtsus: • Mitmerahvuselise riigi küsimus - Föderaalriik - Autonoomia või eraldumine • Majandusliku arengu tasakaalustamine - Linnastumise tagajärgede leevendamine - Ääremaade aitamine • Sotsiaalse heaolu korraldamine - Administratiivse ülesehituse põhimudelid: Tsentraliseeritud mudel (NT: Eesti) Kohalikud vaitsused sõltuvad keskvalitsusest Detsentraliseeritud mudel (NT: Omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus • Kahetasandiline halduskorraldus ehk ühetasandiline omavalitsus - Eesti – vallad ja linnad
ühesugune. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 48 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 49 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 50 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik riiklikud maksud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 51 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
REGIONAALNE JA KOH.VAL *Omavalitsused: maakonnad (15) ja KOV-üksused (215) <- otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt; vallad (185) ja linnad (30) *E 2-tasandiline haldussüst: maakond-riikliku halduse üksus; maavanem ametnikkonnaga, ametisse nim.peam. 5.a vald ja linn-iseseisvad KOV-üksused; oma esinduskogu-volikogu;oma eelarve; valib rahvas iga 4.a tagant *tsentraliseeritud mudel-KOV-id sõltuvad keskvalitsusest (E, Soome) *detsenraliseeritud-KOV-id palju iseseisvamad (Sks, USA) *unitaarriik: -legitiimne võim keskvalitsusel -teatud ül-e täidavad väiksemad alalised üksused (provintsid, maakonnad) -rohkem kui 70% praegustest riikidest (E, PR, Skanvinaavia) head:hierarhilise võimu olemasolu vead:võimu kontsentratsioon, vähemuste nõrk esindatus *föderaalriik: -haldusüksustel mõned iseseisva riigi tunnused (kanepi legaliseerimine) -keskvõim vastutab ühtse välis-,kaitse-,rahanduspol eest
8. Mis on Eesti Vabariigis politsei peamine ülesanne? Kaitsta avalikku korda 9. Milliste organisatsioonid (asutuste) abil tagatakse Eesti välisjulgeolek? Kaitsevägi Kaitseliit 10. Mõisted TL lk 61 3.5 Omavalitsus 1. Mis on kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne demokraatlikus õigusriigis? Kogukonna elu juhtimine 2. Selgita: ühetasandiline ja kahetasandiline omavalitsussüsteem? Too näiteid. Ühetasandiline omavalitsussüsteem- kohalikud omavlitsused sõltuvad vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksustest Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- piirkondlik omavalitsus(maakond, osariik) jaguneb väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks( linn, vald ) 3. Mis on kultuuriomavalitsus? Vähemusrahvusse kuuluvate isikutel on õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. • Vähemusrahvusse kuuluval isikul on õigus säilitada oma etniline kuuluvus, kultuuritavad, emakeel ja usutunnistus
o Kasutatakse üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni (õiguskantsler) viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle Regionaalne ja kohalik valitsemine 4.7 · Kujunenud on kaks adminstratiivsstruktuuri mudelit: o Tsentraliseeritud mudel luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest (Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia) Regionaalvalitsus on vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel Vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (kalandus, turism) o Detsentraliseeritud mudel kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad ja korraldavad kogu kohalikku elu (Skandinaavia riigid, Saksamaa) Munitsipaalvõim kogub ise tulu, kohalike maksude osakaal on suur
Väärteod ei pea olema karistusseadustikus, võivad olla ka teistes seadustes/õigusaktides Maks karistus kuni 30p aresti Menetlusõigus ka kohtuvälisel menetlejal Nt on tegemist korduvalt väärtegusi toime pannud isikuga, trahvid tasumata, äärmiselt ohtlik tegu 22. TSENTRALISEERITUD JA DETSENTRALISEERITUD ADMINISTRATIIVSTRUKTUURI MUDELID NING HINNANG EESTI MUDELILE TSENTRALISEERITUD Kohalikud valitsused on tugevasti sõltuvad keskvalitsusest. Kohalikud ja regionaalmaksud on väga väike protsent kõigist maksudest. Kohalikud omavalitsused saavad suure osa oma eelarvest sihtotstarbelise eraldisena. DETSENTRALISEERITUD Omavalitsused on iseseisvamad. Suurem vabadus avaliku elu korraldamisel. Vabadus peegeldab ka finantsilises iseseisvuses. Kohalike maksude osakaal 20-30% kõigist maksudest. EESTI Eesti on Tsentraliseeritud- kohalike maksude roll on väga väike. Halduskorraldus on kahetasandiline. 23
Regionaalne kohalik valitsemine 1)Miks on regionaalne valitsemine tähtis? Põhjendage 3 argumendiga mida suurem on ühtekuuluvustunne, seda tugevam on riik et vähendada majanduslikku erinevust regioonide vahel haridust, sotsiaalküsimusi ja trantsporti korraldab omavalitsus 2)Võrdle erinevaid kohaliku omavalitsuse haldussüsteeme. Tsentraliseeritud vs detsentraliseeritud Tunnused mis riikides tsentraliseeritud kohalikud valitsused sõltuvad keskvalitsusest, Prantsusmaa, Itaalia, SB, hispaania, eesti detsentraliseeritud kohalikud valitsused korraldavad kogu kohaliku elu ja on palju iseseisvamad, Saksamaa, Skandinaavia riigid, USA 3) milline KOV haldussüsteem on Eestis? Tsentraliseeritud, kohalike maksude roll on väga väike 4) Iseloomusta arengusuundi, mis on KOV-de tulevik? Suundumus võrgustikukoostöö poole arenevad koostöösuhted, tekivad komiteed, nõukojad
kohaliku omavalitsuse üksused - vallad ja linnad korraldatud seadusega avalikes huvides loodud juriidiline isik. Näites avalik-õiguslike juriidiliste on avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks kohalik isikutena. Valdade ja linnade kaudu teostub kohalik omavalitsus omavalitsus (vald või linn). KOV on iseseisev juriidiline kui kohalike võimuorganite õigus isik selleks, et teha iseseisvalt ja keskvalitsusest ja pädevus iseseisvalt ja omal sõltumatult otsuseid, mis puudutavad kohalikku elu. vastutusel seaduse alusel kohaliku elu küsimusi ning osutatakse kohalikke teenuseid. Kohalikel omavalitsustel on ka omaette eelarve ning neil on õigus koguda makse ja panna peale koormisi. ülesanne: Selgita, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik ning millistel põhjustel kujundatakse mõni põhiseaduslik institutsioon riigist eraldiseisva juriidilise isikuna? 2
sissetulekuid o Suurem sissetulek omakorda suurendab inimeste nõudlust normaalhüviste järele o Et vaba aeg on samuti normaalhüvitis, siis sissetulekuefekt motiveerib majapidamisi vähendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb TURU PUUDULIKKUS JA RIIGI OSA MAJANDUSES Valitsussektor ehk avatud sektor: o Pakub avalikke kaupu ja teenuseid o Koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest o Missuguseid kaupu peaks avatud sektor pakkuma ja missugustes kogustes o Mis põhjustab tururikkeid ehk miks ei saa turg hakkama kõigi kaupade ja teenuste pakkumisega Valitsuse majanduslikud ülesanded: Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine Vaba konkurentsi tagamine turul Majandusarengu soodustamine Tulude ümberjaotamine
– Tõene Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. - Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõsi Kaupraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel. – Tõsi Eesti riigieelarve tuludest umbes 1/4 moodustavad maksutulud. - Vale RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. - Vale Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. - Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõsi Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. - Tõsi Kaudseteks maksudeks loetakse niisuguseid rahalisi kohustusi, mille puhul maksu maksja ja maksukohustuse kandja on erinevad. – Tõsi
Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi). 9.3
kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi).
Valitsemine ja avalik haldus 7.2 Administratiivse ülesehituse põhimudelid Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Olenevalt nende probleemide lahendamise viisist on kujunenud kaks riigi administratiivstruktuuri mudelit. Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Seda tsentraliseeritud mudelit esindavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, aga ka Suurbritannia. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu. Niisuguse detsentraliseeritud korralduse eeskujuna võib nimetada Saksamaad ja Skandinaavia riike. Nagu ühiskonnas ikka, esineb ka administratiivses ülesehituses hulgaliselt segavariante, mida pole sugugi lihtne esimese või teise tüübi alla paigutada. Keeruline on lugu kas või Eesti
Teine peamine kulutusteliik on investeeringud. Investeeringute (I) all mõeldakse ettevõtete kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Investeeringuteks arvatakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste kulutused uue eluaseme muretsemiseks. Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Seetõttu tuleb kolmanda suure kuluartiklina välja tuua valitsuse kulutused. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude näol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on
riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään (ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja) 2. Partikularistliku (püüe keskvalitsusest sõltumatusele) mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularistliku mõtlemise ideoloogilised juured on antiigiideedes, kus ei olnud universaalse võimu kontseptsiooni vaid riigivõimukorralduseks oli polislik riik. Aristotelese järgi oli Kreeka polis poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Juba keskajal (13. SAJ) sai Aquino Thomas Aristotelesest inspiratsiooni ning leidis, et poliitilise elu põhivormiks on communitas perfecta
äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald).
Kohalik omavalitsus Eestis. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus. Ühiskonna efektiivsemaks valitsemiseks ei piisa ainult keskvõim. Selle pärast on loodud kohalik omavalitsus, mis on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus. Lähtuvalt riigihaldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline. Ühetasandiline omavalitsus – kohalik omavalitsus sõltub otseselt keskvalitsusest. Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel suur. Mitmetasandiline omavalitsus – suurem piirkondlik omavalitsus jaguneb väiksemateks kohaliku omavalitsusteks. Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel väike. Eestis võib kohaliku omavalitsuse eelkäijaks pidada muinaskihelkondi, mille keskuseks oli linnus või suurem küla, mida juhtis vanem. Eesti territoorium on praegu jagatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald)
riigimõisa rentnikelt talupoegade kaitse talu pidamisel, kohustiste täitmisel mõisa vastu, andamite maksmisel ja teoorjuse õiendamisel kui ka nende kaitse majanduslikes asjus, kaebuste ja muude kohtuasjade puhul. Selleks ajaks oli Rootsi riigi poolt juba Liivi aadli võim juba murtud ja aadli omavalitsusest järele jäänud ainult vilets vari: maanõunike kolleegium, hävitatud, maapäev ise sattunud, kuninga määrusega 20. detsembrist 1694, sõltuvusse Rootsi keskvalitsusest ja kohalikust Liivimaa kindralkubernerist. Kindralkuberner pidi hoolitsema, et tulundusasehaldurid reisiks rendimõisates ja et, mõisarentnikud ei koormaks talupoegi lepinguvastaste nõudmistega. Kui mõni mõisarentnik pani talupoegadele enam makse peale, kui määratud vakuraamatus, pidi ta selle kahekordselt tagasi maksma. Iga ülearuse rakmepäeva eest pidi rentnik maksma kaks hõbetaalrit, iga jalapäeva eest ühe hõbetaalri ja iga ülearuse küüdipenikoorma eest 8 ööri
Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust. Ühetasandiline omavalitsussüsteem - Kohalik omavalitsus Riigi keskvalitsus - Kohalik omavalitsus - Kohalik omavalitsus Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Ühtlasi tähendab see, et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem. Näiteks Eestis on omavalitsusüksusteks vallad ja linnad, maakondlikul tasandil omavalitsus puudub. Mitmetasandiline omavalitsussüsteem - Kohalik omavalitsus Riigi keskvalitsus - Piirkondlik omavalitsus - Kohalik omavalitsus
liikudes aina rohkem sulandunud mudeli poole (Gitelson jt, 1996, lk. 50). Näitena dünaamilisusest võib tuua süsteemi kohandumise 1930. aastate majanduslangusega, mis viis keskvalitsuse, osariikide ja kohalike omavalitsuste omavahelise sõltumiseni, tõstes sellega esile koostöö tähtsuse (samas, lk. 51). Olulised on ka toetusprogrammid ning nende reformid ja vähendamised, tänu millele muutusid 1980. aastatel osariigid ja kohalikud omavalitsused vähem sõltuvaks keskvalitsusest ja selle rahast (samas, lk. 53-54). 1990. aastate keskel leevendati aga veelgi nõudeid osariikidele toetuste saamiseks, suurendades nii nende vabadust ning paindlikkust (samas, lk. 56). Küsimus, kui tugev peaks olema föderalism ja keskvõim, on olnud USAs alati küsimärgi all. Positiivne punkt föderalismi puhul seisneb selles, et iga osariik saab hoida oma enda identiteeti ja kultuuri, kehtestades endale vajalikud seadused ise. See
keskvalitsuse ja koostisosade vahel. Toimib koostisosadele, Toimib nii koostisosadele Toimib otseselt mitte üksikisikule. kui ka üksikisikutele. üksikisikutele. Tavaliselt formaalne õigus Üldiselt ei ole õigust Ei ole õigust eralduda. eralduda. eralduda. Koostisosade valitsused Üleriigilise seaduse Üleriigilise seaduse võivad keskvalitsusest üle ülimuslikkus oma sfääris, ülimuslikkus; kohalikud olla nn nullifitseerimine.. koostisosadel oma sfääris. seadused selgelt alluvuslikud. Keskvalitsuse Kahekordne Ühene maksusüsteem; finantseerimine maksusüsteem mõlema keskvõimud peavad heaks koostisosade poolt. taseme valitsuste tarvis. kiitma kohalikud
annaabi.ee 
