Seisid vaimulike ametite müümise ja selle, et vaimulikke ei tohi ametisse nimetada ilmalikud vastu. Nõuded sõnastas Gregorius VII. Rooma keiser Heinrich IV tahtis siiski ise oma piiskoppe määrata, tema ja paavsti vahel tekkis tüli kuid ta palus siiski vabandust. G ideed viidi ellu paavst Innocentius III ajal. Innocentius kuulutas välja ristisõjad. Tema valitsusaeg oli paavstivõimu kõrghetk. Paavsti õukond e kuuria kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Välismaale saadeti asju ajama oma volitatud esindajad e legaadid. Kirikukogu kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks. Paavsti seisukohavõtud sõnastati bulladena. Kirikut peeti üleval kümniste korjamisega. Ristiusk ja kirik II Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu Dominiiklaste ordu Sai nime Citeaux kloostri Rajas jõuka kaupmehe poeg, Rajas hispaania munk järgi. Lähtus Benedictuse kirjutas ordu reeglid
Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja paavstide ametissenimetamist ilmalike valitsejate poolt. Need nõuded sõnastas paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi need põhimõtted ka ellu. Innocentius kuulutas välja 4. ristisõja. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks. Legaat- paavsti volitatud esindajad , keda ta läkitas teistesse madesse asju ajama. Tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus ta kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. Koguti kirikumaksu kümnist( 1/10 maksja sissetulekust). VAIMULIKUD ORDUD: benediktiini kloostrid, tegutses püha benedictuse reeglite alusel, sai nime püha Benedictuse järgi, 6. saj. Suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad
Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht Pärispatt – kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani. Bulla – paavsti ametlik seisukoht Legaat – paavsti volitatud esindaja, kes ajab paavsti nimel asju teistes maades (nagu välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke
kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu. Kuulutas välja IV ristisõja ja võitles ketserlusega, täiustas kiriku korraldust. Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13
andestust paluma. c. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): · Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. · Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. · Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. · Juhtis võitlust leviva ketserlusega. d. Kiriku korraldus: · Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. · Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. · Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt. · Kümnis kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II 1. Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade
katoliku kirikuks ja õigeusu kirikuks. Paavstivõim hakkas kõrgkeskajal tõusma, nad hakaksid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Need nõuded sõnastas kõige paremini paavst Gregorius VII, kellega läks tülli Püha Rooma keiser heinrich IV, soovist ise piiskoppe valida, hiljem palus andestust. Paavst Innocentius III ajal viidi ka Gregoriuse põhimõtted ellu. Tema ajal saavutas paavstivõim kõrghetke. Paavsti õukond ehk kuuria kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks, kirikukogud kutsuti kokku tähtsamate küsimuste vaidlustamiseks. Kirikud kogusid ka kümnist. Kloostrid olid ainsad vaimuelu keskused, Cluny kloostri asukad nõudsid kindlalt benedictuse reeglitest kinnipidamist ja asutati uusi ordusid - munkade nunnade ühendusi. Tsistertslaste ordu tekkis Prantsusmaal, seal olid kasutusel samuti Benedictuse reeglid, kuid karmimad kombed ning loobumine maisest varast, nad asutasid oma kloostreid asustamata kohtadesse, harisid maad ja ehitasid kloostreid
Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel
Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel
Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. Paavst Innocentius – võimsaim Rooma paavst (1198-1216): Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria – paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid – teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt. Kümnis – kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks – 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud – kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu:
annaabi.ee 
