Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev.
Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemi f-s. 10. Anamnese- teadmine on meeldetuletamine(platon) 11. Induktsioon- üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paramatult tõde tagv. 12. Deduktsioon- üldiselt üksikule liikuv tueltusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 13. Dialektika- a. Antiikajal ja keskajal: filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu( kr. Dialegomai) abil(sokrates). b. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. ( tees+ antitees=süntees) 14. Monism- teooria, mille koahselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. F õp, mille koahselt olemas üks ja ainult üks substants. 15. Dualism- teooria, mille koahselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest
ja Ida-Euroopas ning SRÜ riikides). Suundumused toiduainetootmises on halvim Sahara- Aafrikas (SSA), kus ühe elaniku kohta toiduainete tootmine on vähenenud aeglaselt, kuid järeleandmatult viimastel aastatel. Toidupuudus sunnib riike suuremale koostööle. Praeguseks on saanud toidu tootmine ja elanikkonna toiduga varustamine riikidele julgeoleku ja ellujäämise oluliseks küsimuseks.Toidupuudus on äratanud elava keskustelu kogu maailmas pärast seda, kui mitmes riigis puhkesid rahutused, mis näiteks Haitis kestavad senimaani. Kasutatud Kirjandus: · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=6762 · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855 · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=321539 ·
mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. anamnese Teadmine on meeldetuletamine (Platon). induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb
Järeltõlget kasutatakse tavaliselt kohtuistungitel, ametlikel koosolekutel ja läbirääkimistel, arsti vastuvõtul, ekskursioonidel, mitteametlikel kohtumistel ja ka seltskondlikel üritustel. Järeltõlke eelised: · Järeltõlge on suurepärane lahendus kuulajate aktiivset osavõttu nõudvate arutelude, koosolekute ja läbirääkimiste läbiviimiseks. Järeltõlke vahendusel saavad osalejad võimaluse keskustelu toimumise käigus ka omapoolseid märkusi lisada. · Järeltõlge on ideaalne väikeste gruppide korral, kui tõlkida on vaja ainult ühest keelest. · Järeltõlge sobib hästi mitmetes erinevates paikades korraldatavate koosolekute puhul. · Järeltõlke puhul on vaja vähem tõlke kui sünkroontõlke puhul, kuna puudub vajadus seadmete ja tehnilise personali järele. Kirjalik tõlge on algse (suulise või kirjaliku) teksti tõlge kirjalikul kujul
mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. anamnese Teadmine on meeldetuletamine (Platon). induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb
mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. anamnese Teadmine on meeldetuletamine (Platon). induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb
kirjanduspäevadel 1983) Akadeemia, 1990, nr 6; ka Madis Kõivu raamatus "Luhta-minek", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 377389 Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 368375 (ülevaate autor Toomas Liiv) Henn-Kaarel Hellat, "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975) H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", ER, Tallinn 1991, lk 115135 Eino Lainvoo, "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis" Akadeemia 1995, nr 8, lk 16331638 Hasso Krull, "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus) Looming 1998, nr 5, lk 776784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996 2000", Tallinn 2000, lk 1528 "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja
. Erootilisus tungis rohkem esile töödel nagu ,,Mees- Naine" ja töö ,,Uudihimulik naine", mille rinnad on kolmemõttmelised. Hiljem tegi Jones rohke erootilisi töid mööbel, kus naised kandsid nahksaapais ja pesu. http://www.all-art.org/art_20th_century/modern_art/modern%20art7a.htm ,,Hermafrodiit" «Allen Jones kasutab oma loomingus 1950. aastate seksuaalse alatooniga populistlikke illustratsioone ja tema seksuaalselt provokatiivsetes käsitlustes on keskustelu mehest ja naisest küllastatud fetisistlike vihjetega,» ütles Jonesi kohta kunstiteadlane Eha Komissarov. «Innustatuna Jungi ja Nietzsche teooriatest, kujutab Jones naise ja mehe kooslust loomisakti vastandlike metafooridena.» Mitmed Jonesi teosed uurivad pingeid meeste ja naise vahel. Need kaks seoud kuju väljendavad Jungilikku arusaama, et tõeliselt loominguline kunst vajab nii mehelikust kui ka naiselikust. Seega
tööle. Britid jätsid maha erisuguse pärandi, nii head kui ka halba; India infrastruktuuri, kaasa arvatud koolid ja riigiametid, on püsima jäänud, andes riigile inglise keelt oskavat, haritud tööjõudu. See on mõjuv põhjus India vastu mitte usku kaotada. Indialastel on omapärane ja ainulaadne kultuur, mis erineb tunduvalt ida-aasia kultuuridest. Indialaste suhtlemisstiil on sõnaohtram kui hiinlastel, jaapanlastel või korealastel ja nad armastavad keskustelu sama palju kui enamik romaani rahvaid. Olemuselt multiaktiivsed indialased on loonud ühiskonna, kus privaatsust ei hinnata kuigi kõrgelt ega aeta seda ka kõigest väest taga. Indialased ei püüa oma tundeid eriti varjata- rõõmu, pettumust ja kurvastust näidatakse häbenematult. Nende väärtushinnangud seonduvad tugeva perekonnaga, samuti lojaalsusega, mis on sageli seotud nende ametitega. Nii perekonna kui ka töögrupi au kaitstakse tarmukalt ja
egiptuse pillide äge kaeblemine, salapärane kutsuv seistronite ehk käristite kilin, kitara, lüüra ja suure harfi keelte helin. Seinte ääres olid reas lebatsid kõrgema peatsiotsaga. Neis istus või lamaskles peoseltskond nii oli mugav peo lõppjärgus armunaudingutele anduda. Orjatarid toovad kerge eine ja pakuvad jääkülma veega lahjendatud veine. Saali keskel on lava, mis kuulub esinejatele. Etteaste ajal käib külaliste vahel tihe omavaheline keskustelu ning nad ei lase ennast esinejatel segada. Järsku kinnistuvad kõigi pilgud lavale, kuhu kappab süsimust täkk valgete `sokkide' ja lendleva lakaga. Hobuse suurauad on kuldsed, valjad erepunased. Hobuse seljas istub katmata kehaga neid, ainukese ehtena punane peal mustades lendlevates juustes. Pealtvaatajad on vaimustuses. Hetäär esitab koos hobusega oma tantsu ja lahkub siis lavalt. Publik on keeletu. Neid ei imestanud selle üle, et neiu oli tulnud kõigi ette alasti,
Interaktsioon Identiteeditöö enesetundmine ja tugev sotsiaalne identiteet (tuleviku visandamine) Elukäigu teadlik suunamine!! Väärtused ja väärtuskasvatus, ilmneb selles, mida inimene tahab, väärtustab. Integreerumine peab toimuma tugevdades inimese subjektsust ja osalemist Sotsiokultuuriline innustamine soodustada kultuurilist osalemist ning innustada inimesi eluviisi parandavale kriitilisele ja loovale tegevusele. Keskustelutöö identiteeti loov ja tahet arendav keskustelu inimestega nende eluloost, olevikust ja tulevikust. Sotsiaalpedagoogika objektide grupid Puudulikult arenenud inimese ühiskondlik subjektsus, osalemine, eluga toimetulek jne. Identiteedi- ja integratsiooniprobleemid multikultuurses keskkonnas Integratsiooniprobleemid rahva kui terviku tasandil Töö erinevate gruppidega eeldab vastavate probleemide tundmist Preventiivne töö! Koostöös psühhiaatrilise abiga Spetsiifilised probleemid nõuavad sekkumisprogramme(koolikiusamine,
teinud seda, et mitte eksida (radikaalne näide, mitte üldistada). Õpetuse sisu. Islami 5 sammast. Esimene sammas usutunnistus (sahada) "Ma tunnistan, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja et Muhamed on tema prohvet" mille tõsimeelse ja veendudnud ütlemisega araabia keeles tunnistad end moslemiks. Need on ka esimesed sõnad, mis vastsündinule kõrva sosistatakse ja viimased, mida surija peaks lausuma. Palve- meie mõistame palvet kui palumine (araabia keeles dua) või vaikne keskustelu Jumalaga (munadzat), kuid moslemitel on see pigem kogu see jumalateenimise protsess, mille sees võivad olla ka dua ja munadzat. Palvetatakse 5 korda päevas Meka suunas: koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja õhtul. Kutse palvusele hüüab muezzin (tänapäeval mikrofoni ja kõlarite abiga) moshee (islamiusuliste pühakoda, tõlkes koht palvekummarduse jaoks) tornist ehk minaretist. Sellele järgneb rituaalne pesemine (puhtus on pool usku- on öelnud Muhamed)
inimese vajadustele. (Linnamägi jt 2008: 25). Viimasel paaril aastakümnel on inimkeskse lähenemise pooldajad dementsusravi valdkonnas järjekindlalt väitnud, et mõningaid dementsusega kaasnevaid negatiivseid nähte on toetavas sotsiaalses keskkonnas võimalik leevendada. Tõenduspõhine lähenemine nagu dementsusravi kaardistamine, elulugude kuulamine on lükanud ümber levinud, kuid alusetu ja nihilistliku arusaama, et mõtestatud keskustelu dementsete inimestega on võimatu. Eelpool nimetatud suhtumine on potentsiaalselt tulutoov mitmel põhjusel. Selline käsitlus võib dementsetele inimestele olla vahendajaks teistega suhtlemisel, aidata säilitada paremat elukvaliteeti ning anda suuremat panust sotsiaalsesse keskkonda, milles nad elavad. (McEvoy jt 2014: 477 - 478). Dementsusega inimesele on tähtis turvalise ümbruse loomine lisaks sisemisele turvatundele. Turvatunde puudumine süvendab dementsuse kulgu
Juba kooli vastuvõtmisel nõuti matemaatika mõningast tundmist. Matemaatika polnud Akadeemias mitte ainult teaduslik propedeutika, vaid tähtis teaduslike uurimiste objekt, millega kooli õpilased tegelesid. Platoni kool on epohh antiikmatemaatikas. (1 lk 15) Peale filosoofia, mis oli peamiseks õppeaineks, õpetas Platon ka matemaatikat, milles teda peeti parimaks asjatundjaks kaasajal. Õppemeetodis jälgis ta Sokratese eeskuju, kasutades teadmiste edastamiseks kahekõnelist keskustelu, kuid hiljem – õpilaste arvu kasvades – ka pidevalt ettekande vormi. Tähtsamaid teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi arutati ent igakuistel kokkutulekuil ühiselt. (6 lk 57) 4 Õppetöö akadeemias toimus kuni aastani 529 pKr, mil Ida- Rooma riigi keiser Justinianus ta sulges kui “paganliku võltstarkuse taimelava”. (3 lk 50) Platoni viimased aastad olid õnnelikud
Loetakse vahetult enne tegevuse sooritamist või selle ajal. Kasutatakse seoses mitmesuguste töö-, tegevus- ja käitumisjuhistega. 3. Õpilugemine Lugemise eesmärk on teadmiste hankimine. Lugedes keskendutakse kõige olulisemale, püütakse loetut mõista ja meelde jätta. Teksti loetakse mitu korda erineva süvenemisega: tutvuvalt, süvenenult, korduvalt. Kasutatakse õppimisel. 4. Loov lugemine Eesmärk on keskustelu tekstiga. Lugedes hinnatakse teksti kriitiliselt, võrreldakse seda enda seisukohtade või mujal esitatud andmetega. Loetakse süvenenult. Kasutatakse ilukirjandus- ja teadustekstide süvitsi lugemisel. Olenevalt tekstist ja eesmärgist võidakse lugemisstiile kasutada puhtal kujul või neid omavahel põimida. Rasked tekstid Lugedes puutume kokku eri raskusastmes tekstidega. Ühtesid on kerge lugeda, teiste puhul põrkame ikka ja jälle takistustele
ametlikule poliitikale» (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Esiteks, praktilises plaanis on ETV+ ilmselt surnult sündinud projekt. Temast ei saa meie venekeelsete kaasmaalaste jaoks arvestatavat konkurenti Kremli kontrollitud kanalitele (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Tõsisem on sõnum, mille Eesti riik saadab nii oma suhtumisest: eestivenelastega ei kavatseta pidada ühiskondlikku keskustelu, vaid pakutakse ainsa valikuna ümberkoolitamist (Lobjakas, 2015).’’ 6. Rääkimine, rääkimine ja aina rääkimine ’’ERR käivitab küll venekeelse telekanali, kuid vabalevisse see ei jõuagi. Selline kuulujutt tundus küll uskumatu, kuid ETVst järelepärimine ei hajutanud kahtlusi: otsust ei ole veel tehtud, selgus peaks saabuma juuni lõpuks. Mitteametliku info põhjal on põhimõtteline otsus vabalevist loobumise kohta siiski juba langetatud
Pettersen ja abiteener Jensen tulevad kandikuga. Suurem osa külalisi on kogunenud Werle kabinetti; teenrid kannavad punsiklaase ringi. Proua Sorby teeb härrastega jämedaid nalju, ent oskab sellest puhtana välja tulla. Naerdakse ja lobisetakse edasi. (Raamatupidaja Graberg vaatab tapeedialuse ukse vahelt sisse.) Teatab, et Flakstad on koos võtmetega ära läinud ning nüüd nad peavad seda väljapääsu kasutama. Graberg ja vana Ekdal väljuvad kontorist. Werle ehmatab. Külaliste naer ja keskustelu vaikib. Hjalmar võpatab oma isa nähes, paneb klaasi käest ära ja pöörab näo kamina poole. Ekdal läheb silmi tõstmata mõlemale poole kergeid kummardusi tehes toast läbi, pomisedes andeks andu.) Kõik uurivad, et kes too mees küll olnud oli. Hjelmer ütleb, et ta ei tundnud teda. Gregers sai aga aru, et see oli olnud tolle isa. (Mõlemad kõnnivad mööda kabinetti ja lähevad siis teise tuppa.) Hjalmar ruttab koju
nii, et igas peatükis kujutatakse laeva ühe meeskonnaliikme (kokku on neid kaheksateist) nägemust sündmustest laevas ning igaühe varasemaid kogemusi. Uibopuu loomingu tipuks võib pidada tema psühholoogilist romaani "Janu" (1957), kus tuberkuloosi- haige noore neiu kogemuse läbi kujutatakse sümboolselt inimese füüsilist ja vaimset elujanu. Stalini aja järellainetuses sündis Nõukogude Eestiski 1956-1958 elav keskustelu kultuuripoliitika joone ja selle üle, kuidas suhtuda kodanliku Eesti kultuuripärandisse. Foorumiteks olid kultuurileht Sirp ja Vasar, ajaleht Rahva Hääl ning partei keskkomitee. Kirjanike Liidu kongressil 1958. aasta detsembris võis veel kuulda, et uuema põlvkonna kirjanikke süüdistati ideoloogilises ebamäärasuses, aga lõppude lõpuks tähendasid nii 1950. aastate lõpp kui ka 1960. algus liberaliseerimist ja pakkusid kultuuri arengule soodsat pinnast
Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi naeruvääristades ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Eesti kirjanduses Jakob Tamm (1861 -1907), Mart Raud (1903 -1980) Vanasõna - lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta. Võrdlus - nähtuse kõrvutamine sarnasuse alusel. Väitlus- kõige tuntum keskustelu vorm. Värss - luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsijalg- reeglipäraselt korduv ja rõhuta silp * Maailmakirjandus - tekkis antiikajal, maailmakirjanduse moodustab rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis on maailmas tuntud ja tunnustatud. 7 Rahvuskirjandus- ühe end rahvusena tunnetava inimrühma kunstilise enesemääratlemise ja -väljenduse tulemus. Raamatuid 1. A. Kitzberg ,,Libahunt" 2. E. Vilde ,,Pisuhänd" 3
PÕHITÜÜP PESA · Pesa, pesa, pesasse e pessa, pesade, pesasid e pesi, pesadesse e pesisse · Astmevahelduseta 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (abi, ava, ema, hüva, jada, kidu, kogu, lasu, muna, nõva, oma, pala, ravi, salu, toru, tragi, udu, vaba) · elu-liitelised sõnad (arutelu, eritelu, esitelu, keskustelu, käsitelu, loetule, mõtiskelu, oleskelu, otsiskelu, usutelu, õnnitelu) · 4- ja 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavadkonsonandiga · tar-liitelised sõnad ·Viimase lühikese pearõhulise silbiga võõrnimed ja võõrsõnad VORMISTIKUST: · Ains part lõputa · Ainsuse illat: -sse · Aga ka appi, ajju, ellu, harru, hätta, itta, mällu, ojja, pallu, rappa, tallu, uttu, võssa. · Illat: koju. Ines: kodus e kodu
sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne. Palju erinevaid vastuväiteid, et testi ärategemine ei tähenda veel “päris” intellekti. Ükski vastuväide ei ole ümberlükatav. Tegelikkuses ei suuda praegu keegi teha programmi, mis suudaks Turingi testi edukalt läbi teha: sellest ollakse väga kaugel. Praegu “edukalt” intellekti simuleerivad Turingi testi programmid on simulaatorid, mis hoiavad keskustelu väga kitsastes raamides ja sisuliselt ei saa üldse aru talle öeldud lausetest. Veidi põhjalikuma vestlusega saab alati aru, et simuleerival programmil pole üldist arusaama isegi igapäevasest elust ja asjadest ning ta ei oska probleeme lahendada. Vestlev pseudointellekt: Eliza In 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T. wrote ELIZA, a famous program that simulates a Rogerian psychoanalyst by taking excerpts from the subject's
nimega. Konverentsi juhtimiseks valmistumine. Kaaslastele väljaande tutvustamine. III. Pressikonverents Ühes õppetunnis võiksid kõnelejad kuuluda ajateljel enam-vähem samasse aega. Iga esineja kõneleb isikust, keda ta kehastab ja tutvustab valdkondi, millest ta rääkida soovib. Toimetused esitavad küsimusi vastavalt väljaande formaadile ja teevad märkmeid. Kasulik on lasta teha märkmeid kõigil nn toimetuste liikmetel. Valik pressikonverentsi keskustelu toetavaid küsimusi Selgitavad küsimused · Kas sa võiksid tuua mulle selle kohta ühe näite? · Kas sinu põhiseisukoht on ... või ... ? Oletusi kontrollivad küsimused · Sa näid arvavat, et ... · Miks sa arvad, et see on enesestmõistetav? · Kas see on alati nii? Põhjusi ja tõendusi uurivad küsimused · Kuidas me võiksime järele uurida, kas see on tõesti tõsi? · Kas on põhjust kahelda selle tõenduses?
arengut, muutunud peaaegu mõistusevastaseks. Unustatakse, et mõju oleneb üksnes programmi sisust. Televisioonist ei räägita kui vahendist, mida võib kasutada soovitud viisil ja eesmärgil. Vägivallasaadetest räägitakse nagu mingist nuhtlusest, mis justkui ei allukski inimese kontrollile, justnagu saaks televisioon esitada midagi muud kui seda, mida on otsustanud mõned inimesed. Televisiooni kahjulikust mõjust rääkimine on peaaegu täiesti jätnud varju keskustelu selle üle, kuidas televisiooni lastekasvatuses kasutada. Kui räägitakse televisiooni mõjust lapsele, siis esitatakse enam arvamusi ja arusaamu kui olemasolevaid teadmisi selle kohta, kuidas erivanused lapsed ärriteid tajuvad ja analüüsivad. Eriti tihti juhtub seda siis, kui käsitletakse agressiivsete televisiooniprogrammide mõju laste 38 käitumisele
raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! (Juhan Liiv.) või "Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa." (Oskar Luts.) võõritusefekt kirjanduslik võte, millega mingis kirjanduslikus episoodis või kujus rõhutatakse sellele mitteomaseid jooni, saavutades nii ootusvastase tulemuse. Võõritusefekt on iseloomulik näiteks Arvo Valtoni (1935) 1960. 1970. aastate novellistikale. vägilasmuistend vt muistend. väitlus eesmärgipärane keskustelu, vaidlus. Väitlused liigitatakse akadeemilisteks, poliitilisteks ja õppeväitlusteks. Väitlusest võtavad osa kaks poolt, kes on mingis küsimuses eri seisukohtadel. Selleks, et tõestada oma seisukohtade õigsust, kasutavad väitlejad loogilist, mõistuspärast ja otstarbekat analüüsi ning põhjendamist. Väitlus ei lõpe kompromissiga, alati valitakse üks kahest võimalusest see, mis tundub õigem ja põhjendatum. Väideldes ei kasutata jõudu, viha, solvanguid, alasti emotsioone jms
toetusele sel aastal. eeldatavad reeglid, nende põhjused ja reeglite rikkumisele harilikult kohalduvad tagajärjed. Teised õpetajad on oma lähenemises arutlevamad, rõhutades ühise keskustelu olulisust ja (Vaata täpsemalt McPherson ja Rogers 2008.) haarates õpilased kokkuleppeprotsessi. Mõned õpetajad alustavad aastat klassikoosolekuga
"Mikromegas" (1752) Siiriuse kaaslaselt pärit 8 penikoorma pikkusele noormehele Mikromegasele ja tema kaaslasele, planeet Saturni asukale, tunduvad Maa elanikud tibatillukeste putukate või aatomitena. Sattudes Lapimaa kandis teadlaste ekspeditsioonile, avastavad nad erakordse mõistuse inimestel, et arvavad, et on jõudnud "parimast parimasse maailma". Ta korraldab Maa filosoofide vahel elava keskustelu, küsides, mida kujutab endast nende hing. "Candide ehk Optimism" (1759) Siiras ja sinisilmne noormees Candide rändas ringi koos oma õpetaja Panglossiga ning satuvad täbaratesse olukordadesse. Viimane puuakse inkvisitsiooni poolt üles, kuid Candide õppis seikluste katsumustes siiski mõndagi. "Kohtlane" (1767) Indiaanlase puhas looduslapsepilk avastab Euroopa tsiviliseeritud ja mõistuslembelises ümbruses ridamisi valskust ja rumalusi
annaabi.ee 
