Soome maa ja ajalugu
Vana-Soome halduskord ei olnud püsiv, vaid muutus vastavalt olukorrale. Rootsi kuningaperes kasutati
Soomet, selle liikmele hertsogkonnaks andmiseks. Esialgne volitus Soome esialgse haldusvormi
loomiseks anti kirikule. Varasemast olemas paganlikud kihelkonnad. Need saavadki esialgse
haldusjaotuse aluseks. 13. sajandi keskel hakkab kiriku poolt juhitud administratsioon tasapisi ilmalike
meeste kätte minema. Kirik annab maksud üle kuningale ja riigile. Soome selle aja
keskusteksTuru, Viiburi, Hämeenlinna. Esialgne peamine kiriklik üksus oli Turu piiskopkond. See
hõlmas kogu ala, mida Rootsis Soome all mõisteti, lisaks Ahvenamaa. 14. sajandil hakkavad selgelt
kujunema maakonnad. Kunstlikku maakondade loomist veel ei ole. Esimesed olulisemad (Edela-Soome
alal): Päris-Soome, Satakunta, Ahvenamaa, Uusimaa ja Häme. Keskaja lõpus oli Soomes kuus linna:
Turku, Viburi, Porvo, Naantali, Rauba, Ulvila. Oluline: sood, vein, maitseained, vill, kala, nahk. Tasapisi