keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 4. Linlaste tegevusalad ei vaja kuigi palju ruumi ja seepärast võib palju inimesi elada väikesel territooriumil. Tegeletakse peamiselt niiöelda istumistöödega. Ei ole väga suurt füüsilist tööd vaid lihtsalt arvuti taga olemine. 5. Eeslinnastumise ehk suburbanisatsiooni all mõistetakse protsessi, kus rahvastik ning majandustegevus kandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või eeslinnadesse. 6. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon all mõistetakse protsessi, kus elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 7. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed. Linnastu tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks.
● Kõigis kõrberiikides on linnastumise tase KÕRGE. ● Enam arenenud riikides elab linnades üle 75% rahvastikust. ● Vähem arenenud riikides umbes 40-50% rahvastikust. ● Kõige vähem arenenud riikides isegi alla 30% rahvastikust. LINNASTUMISE TASE ERINEVATES MAAILMA PAIKADES ^ LINNASTUMISE ETAPID: LINNASTUMISEGA SEOTUD MÕISTED. 1) EESLINNASTUMINE e. SUBURBANISATSIOON - protsess, mille jooksul inimesed kolivad keskuslinnast kaugemale, selle tagalasse või eeslinnadesse. Selle tagajärjel linnakeskuse rahvaarv väheneb, aga toimub n.ö - pendelränne, ehk inimesed käivad siiski linna lähedastelt aladelt linnakeskusesse tööle. (nt inimesed käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna. 2) VASTULINNASTUMINE e. KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed
6.Mis on eeslinnastumine ja millega seoses see algas? Eeslinnastumine-linnad laiendavad oma alasid ja haaravad enda alla järjest uusi, sageli põllumajanduseks sobivaid maid. 19. sajandi tööstuslinnade kiire kasv linna sisserändajate arvelt pani toonaseid linnaehitusteoreetikuid mõtlema, kuidas ohjata linnade kasvu ning lahendada kasvavast elanikkonnast tingitud halvenenud elukeskkonna küsimust. Lahendusena leiti asulate loomist keskuslinnast välja poole. Seda toetas ka (ühis)transpordi areng, mille abil saavad inimesed siiski käia keskuses tööl 7.Millised probleemid kaasnevad linnastumisega? Linnastumine võib muuta kohalikku veerežiimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, taimestikku ja loomastikku. Linnadesse koonduvad paljud keskkonda saastavad tegevused, mille mõju ületab sageli linnapiirid (nt õhu- ja veereostus)