Nõukogudeaeg
keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja
ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati
tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike
elumajad. Tootmishoonetes ja elamuehituses kasutati enamasti tüüpprojekte. Nt
sangaste mõisakomplekti on ehitatud kolhoosielamud.
Hummulis on põllumassiivil põllumaad lähedal ning iseloomulik on katlamaja
korsten. Pealegi Laatre on hea näide. Laatre keskusehoonetesse on ka koondatud
mitmeid asustusi kokku. Nt kauplus ja söökla.
Individuaal
Kolhoosnike individuaalmajapidamised säilitasid avatud kõlvikud ka seal, kus see
suurtootmise korral ära ei tasunud. Kolhooside asutamise järel piirangud
individuaalmajapidamisele väga ranged, hiljem leevendati neid.
1975. aastal 23% põllumajandustoodangust isiklikest majapidamistest.
Individuaalmajapidamistes kasutati kolhoosi ressursse (tehnika, väetised,
jõusööt).
Suvilad
1950