247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega (soomets). Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Rabasse tuleb vett juurde peamiselt sademetest. Vesi koguneb väikestesse veekogudesse - älvestesse ja laugastesse. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja
sätestati iseloomulike soomaastike kaitse ja säilitamine. Kaitseala eesmärgiks on jõe deltasoostiku ja Peipsi järve looduse, maastike ja looduskasutusega seotud kultuuripärandi kaitse, uurimine ja tutvustamine ning selle ala keskkonnakasutuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on lammniidud, looduslikus seisundis rabad, siirdesood ja õõtsiksood, siirdesoo ja rabametsad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad. Mõned kaitstavad liigid kaitsealal: harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas, mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud: rästas-roolind, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, kaljukotkas, suur-
[] Muraka looduskaitse eeskirja 2007. aasta määruse järgi on kaitseala peamine eesmärk kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi Muraka soostiku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Seal on ära toodud kaitsealuste liikide nimetused nagu näiteks kassikakk, metsis, savipütt, laanepüü, sookurg, öösorr, värbkakk jne. Lisaks on toodud ka kaitsealused elupaigatüübid: näiteks vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, jõed ja ojad, lamminiidud, rabad jne. Lisaks ka erinevaid kaitse all olevaid looma ja taimeliike nagu lendorav, kuldking, väike-punalamekask, soohiilakas jt. [] Täpseks kaitseala asukohaks on Ida- Viru maakonnas Iisaku vallas Alliku, Sälliku ja Taga- Rootsi külas, Maidla vallas Tarumaa ja Virunurme külas, Mäetaguse vallas Arvila ja Metsaküla külas ning Tudulinna vallas Kellassaare, Oonurme ja Roostoja külas. Ala
Primaarproduktsioon väga madal. C aastane varu vees alla 100g C/m 2 kohta aastas. eutroofsed ehk rohketoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on kõrge. Primaarproduktsioon kõrge. C aastane varu vees 300-500g C/m2 kohta aastas. hüpertroofsed ehk liigtoitelised veekogud fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon väga kõrge. Ülemäärane taimestik ja esineb veeõitsenguid. Reostunud veekogu. C aastane varu vees üle 500g C/m 2 aastas. mesotroofsed ehk kesktoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on keskmine. Primaarproduktsioon keskmine. C aastane varu vees 100-300g C/m2 kohta aastas. Eutrofikatsioon - ökosüsteemi rikastumine taimsete toitainetega, peamiselt fosfori ja lämmastiku ühenditega. Kaasneb hapniku puudus. On protsess või muutus, mitte troofiline staatus. Jõe suudme ala võis olla kunagi mesotroofne aga nüüd eutroofne, kuid edasi ei tarvitse seal midagi halvemas suunas toimuda. Kui
Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Õõtsiksood kujunevad õõtsuva kamarana veekogule. Toitumuselt võivad õõtsiksood olla mitmesugused, enamasti siiski rohke kuni kesktoitelised. Luhasood paiknevad jõgede üleujutusaladel, harvemini suurte järvede ääres, ning toituvad tulvavetest, olles seega rohketoitelised. Allikasood on enamjaolt väikesed, sest paiknevad surveliste põhjavete avamusaladega nõlvade jalamil või veekogude kaldail. Nende toitumus oleneb põhjavete karedusest. Nõosood on kõige tavalisemad madalsood. Jagunevad lubjarikasteks ja lubjavaesteks nõosoodeks. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole.
Vee mineraalainete (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid) ja orgaaniliste ainete (peamiselt huumusained) sisalduse ning elustiku koostise järgi eristatakse Eesti järvi: -vähetoitelised e. oligotroofsed -rohketoitelised e. eutroofsed -poolhuumustoitelised e. semidüstroofsed -lubjatoitelised e. alkalitroofsed -huumustoitelised e. düstroofsed -segatoitelised e. düseutroofsed -kesktoitelised e. mesotroofsed -soolatoitelised e. halotroofsed Järvede omadused: Järvevee omadused – läbipaistvus ja temperatuur – sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast. Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna järvestikus). Sisse voolab vesi kraavide ja ojade kaudu, kuid märgatavat väljavoolu ei ole.
Põuasel suvel ja pikal ning külmal talvel toituvad jõed pikemat aega ainult põhjaveest. Vee toitelisustaseme ja orgaaniliste ainete (peamiselt humiinainete) sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed 8 hüdrobioloogilisse tüüpi (tüpoloogia autor Arvi Järvekülg): oligohumoossed-oligotroofsed (vähetoitelised orgaanilise aine vaesed jõed; 4% jõgedest), polühumoossed-oligotroofsed (vähetoitelised orgaanilise aine küllased; 1%), oligohumoossed-mesotroofsed (kesktoitelised orgaanilise aine vaesed; 37%), polühumoossed-mesotroofsed (kesktoitelised orgaanilise aine küllased; 13%), oligohumoossed-eutroofsed (rohketoitelised orgaanilise aine vaesed; 19%), polühumoossed-eutroofsed (rohketoitelised orgaanilise aine küllased; 13%), oligohumoossed-hüpertroofsed (liigtoitelised orgaanilise aine vaesed; 8%) ja polühumoossed-hüpertroofsed (liigtoitelised orgaanilise aine küllased; 5%). Meri
annaabi.ee 
