kasutatavaks niisketes ruumides. Tootmisel kasutatakse vaid kooritud puitu. Plaat on ühtlaselt väga tugev, ei mängi, ei paindu, kuid on mürgine. Pinna kvaliteet on mõlemalt küljelt sama. Kasutatakse enamasti aluskatuste ehitusel, kuid võib kasutada ka seinte vooderdamiseks, põrandate aluseks ja konstruktsioonielementideks. 4. HDF ja MDF plaadid HDF ja MDF on kuivtehnoloogial valmistatavad puitkiudplaadid. MDF tähendab kesktihe ja HDF kõrgtihedat puitkiudplaati. Viimast tuntakse meil Soome papi nime all. Toorainena kasutatakse nii okas- kui lehtpuupuitu. MDF-i on lihtne vormida ja seetõttu kasutatakse enamasti mööblitööstuses, aga ka puitimitatsioon siseliistude valmistamiseks ja helitehnikas. HDF plaat on kõvem ja enamasti on üks külg sile ja läikiv. Kasutatakse enamasti mööblitööstuses ja sisekujunduses viimistlusmaterjalina. Samuti pakendite valmistamisel kaubanduses. 5
– tuul, kraanakoormused jne. Sellisel juhul tuleb tagada vundamendi kandevõime kõigi võimalike koormuskombinatsioonide korral. Põhiliselt tuleb kontrollida olukordi, mis annavad suurima vertikaaljõu ja mis annavad suurima ekstsentrilisuse. Arvutusnäide 4.3 Määrata tsentriliselt koormatud üksikvundamendi mõõtmed järgmistel tingimustel: Alaline normkoormus 1200 kN, ajutine normkoormus 1900 kN, pinnas on kesktihe peenliiv, mille ϕ′k = 33°, c′k = 2 kPa, pinnase mahukaal allpool talda 3 3 on γ =19,8 kN/m ja kõrgemal 18 kN/m Vundamendi süvis on 1,2 m ja veetase võib tõusta samale kõrgusele so 1,2 m maapinnast. Arvutuskoormus Vd = 1200⋅1,2 + 1900⋅1,5 = 4290 kN Sisehõõrdenurgale 33° vastavad kandevõimetegurid Nγ = 32,59 Nq = 26,09 Nc = 38,64 Ruudukujulise vundamendi kujutegurid sγ = 1 – 0,3 = 0,7 sq = 1 + sin33° = 1,545
Pinnaste liigitus ja tehnoloogilised omadused: Mahumass-looduslikult niiske,tiheda pinnase m3 kaal,kn/m3 Loomulik varisemisnurk-suurim nurk Niiskus-pinnases sisalduva vee ja kuiva pinnase masside suhe % Alg ja jääkkobesus-pinnase mahu suurenemine kaevamisel % Pinnase pooride täituvus veega-kuiv alla5%, niiske 5-50%,märg 50-80%, küllastunud 100% Savipinnase plastsuse astmed-kõva,poolkõva,kõvaplastne,sitkeplastne,pehmeplastne,voolavplastne,voolav Liivpinnase tihedusasatmed-kohev,kesktihe,tihe,vesiliiv Pinnase tehn.omadused-tihedus,mahumass,survetugevus,sidusus,kaetavus,looduslik varisemis nurk,niiskus,filtreerivus,kobesus,tihendatavus,agresiivsus betooni ja terase suhtes. Torude kaevamine Mullatööd jagunevad Kasvupinnase koorimine Pinnase kobestamine Maa-ala vertikaalplaneerimine Kaevikute ja kraavide kaevamine Süvendite pinnasega tagasitäitmine tagasitäidetud pinnase tihendamine Mullatööde tehn.protsess jaguneb
murenenud 150 250 Põhja-Eesti moreen kõva 600 Lõuna-Eesti moreen kõva ja poolkõva 300 600 sitke- ja pehmeplastne 200 - 300 Kruusapinnas tihe 400 600 kesktihe 300 400 Jäme- ja keskliiv tihe 350 500 kesktihe 250 - 350 Peenliiv tihe 300 400 kesktihe 200 - 300 Möllpinnas tihe, kõva 300 - 500
Kui kasutatakse kuiva pinnast, siis d = ja max - min ID = (2.19) max - min Pinnaste jaotus tiheduse alusel K.Terzaghi järgi on toodud tabelis 2.6. Tabel 2.6 Pinnase tihedus Terzaghi järgi ID Kirjeldus 0-1/3 Kohev 1/3-2/3 Kesktihe 2/3-1 Tihe Das (Das 1994) annab üksikasjalikuma jaotuse, mis on toodud tabelis 2.7. Tabel 2.7 Liiva tihedus B.Das järgi ID Kirjeldus 0-0.15 Väga kohev 0.15-0.5 Kohev 0.5-0.7 Kesktihe 0.7-0.85 Tihe 0.85-1 Väga tihe 25
ID = (2.19) max - min Pinnaste jaotus tiheduse alusel K.Terzaghi järgi on toodud tabelis 2.6. Tabel 2.6 Pinnase tihedus Terzaghi järgi ID Kirjeldus 0-1/3 Kohev 1/3-2/3 Kesktihe 2/3-1 Tihe Das (Das 1994) annab üksikasjalikuma jaotuse, mis on toodud tabelis 2.7. Tabel 2.7 Liiva tihedus B.Das järgi ID Kirjeldus 0-0.15 Väga kohev 0.15-0.5 Kohev 0.5-0.7 Kesktihe 0.7-0.85 Tihe 0
annaabi.ee 
