Ateismist Eestis
Tegu oli
vulgaarateistliku seisukohaga, mis paraku käibis kuni ateistliku tegevuse lõpuni
ning kinnistus alateadlikult ka ühiskonnas. Umbes 50ndate aastate teisest poolest
tänu suurenenud nõudmistele hakati ateistlikus argumentatsioonis religioossust
pidama “ideoloogiliseks puudujäägiks”, mille võitmise võti oli võitlevate ateistide
aktiivne veenmis- ja selgitustöö. Samuti muutub geograafiline rõhuasetus - kui
eelnevalt oli olnud rõhk Eesti-kesksusel, nt. kulakute-vastane võitlus, siis
nüüdsest hõlmab ateistlik võitlus juba kogu maailma ja hakatakse võitlema
“välismaiste interventide” vastu.
Uute tavandite loomise kõrval sai hoogu ka propagandistlik võitlus, mis eriti
intensiivselt algas 1959. aastal. Selleks ajaks oli nõukogude võim suutnud luua
piisav alusbaasi ja üldjoontes välja töötatud ka instruktsioonid, mille najal
aktiivselt ateismi kultiveerima hakata, ehkki nende täiustamine kestis veel läbi
annaabi.ee 
