kinnituvad looma lihased. Nahklihasmõik puudub, nende lihastik esineb eristunud lihaste näol. Kokku on putukatel 1500-2000 lihast. Seedeelundkond on torujas ning läbib kogu putuka keha. Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamiseks vajalikke ensüüme toodavad nad kas ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse.
Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Hingamises esineda külaltki pikad pausid. Eritamine Putukad eritavad Malphigi soonte ja pärakuga. Seedimine Enamusel putukatest esinevad süljenäärmed, kuid nende funktsioon varieerub äärmiselt tugevalt. Tüüpilisel juhul on sülg vedel, seedeensüüme sisaldav aine mis immutab toitu ja toimib seedimise algatajana. Kesksooles toimub toidu lõhustamine organismile vastuvõetavateks aineteks, selle imendumine ja osaliselt ka säilitamine. 6 Kesksoole eesosa on sageli mahukas, kotilaadne ja talitleb toidulaona. Keskosa on paljudel juhtudel liigendatud mitmete umbsoppidega, mis suurendavad imendumiseks vajalikku pinda. Tagasool on harilikult kaetud kitiiniga. Kokkuvõte Lülijalgsed on oma nimetuse saanud oma lülilise ehituse tõttu. Nende keha koosneb
annaabi.ee 
