sõjakad jooned. Sellest saab järeldada, et Kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside senadele olid maalitud eredavärvilised loodusepildid, religioossed pildid ja spordivõistlused. Levinud oli härja, kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Veel üks oluliseimaid jooni kunstis oli see, et naised domineerisid. Neid kujutati maalidel rohkem ja just nemad olid kompositsioonide kesksetel kohtadel. Sellele toetudes hakkasid uurijad mõtlema sellest, et naised võisid olla valitsejateks.
õhkkond, kellel on kõik mõnusat elu tagavad komponendid, kes usub iseendasse ja läbi selle armastab oma ligimest. Halvad olud võivad endast mitmesuguseid variante kujutada. Nendeks võib pidada näiteks maailmas toimuvaid sündmusi, mis ei soosi inimeste heasoovlikku käitumist või hoopis igaühe isiklikke ebaõnnestumisi. Hea inimese ja halbade olude suhe kangastub hästi Vene romaanikirjaniku Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus". Kõigil teose kesksetel tegelastel on oma elufilosoofia. Mõnedele neist tähendab nende idee egoismi ja võimuiha põhjendust, mõned aga on alles vaimsed otsijad. Kõik tegelased leiavad end teatud eluperioodil valikute eest, mida nende loomus tegelikult teha ei lubaks, kuid olude sunnil tuleb vastu võtta ebasümpaatseid otsuseid. Halbade olude kokkulangemist selgitab hästi raamatu peategelase Rodion Raskolnikovi toime pandud mõrv
Paljudel juhtudel polümorfism säilib populatsioonis loodusliku valiku teel. See võib toimuda mitmel viisil: 1) Heterosügoodid võivad olla suurepärase sobivusega, kuid Mendeli geneetika seaduste kohaselt genereerivad nad populatsioonis järjest vähem homosügoote. 2) Võivad esinenda selektiivsete jõudude gradiendid, mille üks ots on soodne ühe vormi, teine ots aga teise vormi arenguks. Sellisel juhul gradiendi kesksetel positsioonidel produtseeritakse polümorfsed populatsioonid. 3) Selektsioon võib olla seotud esinemissagedusega. Keskkonnas kõige harvemini esinev vorm võib osutuda sinna kõige sobivamaks. 4) Populatsiooni väikestes erinevastes osades võib selektsioon toimida mitmes suunas. Sel juhul organismi ja keskkonna vaheline sobivus sõltub propagulite arvus. ORGANISMIDE KOHANEMINE ERINEVATE KESKKONDADEGA Tüüpilised keskkonna muutused:
mitmekesisema tegevusega, igaühel suurem koormus ja tähtsus. Võrreldes optimaalse kk-ga muutuvad käitumuslikud tagajärjed osaletakse mitmekesisemates tegevustes, igaühel on rohkem erinevadi rolle ja partnereid, tegutsetakse intensiivsemalt ja energilisemalt, suureneb inimeste vastastikune sõltuvus, sageneb suhtlemine ja suureneb ka sotsiaalne surve. Heakskiitmise määr suureneb. Sagedamini ollakse kesksetel positsioonidel täidetakse olulisi ül-d, mis on ka keerulisemad, nõuded tegevuse ja osavõtjate suhtes muutuvad leebemaks( võetakse kampa ka neid, kes veel hästi ei oska aga on lootust, et nad õpivad), viga parem parandatakse, kui eemaldatakse selle vea põhjus. Psühholoogilised tagajärjed väheneb tundlikkus individuaalsete erinevuste suhtes inimesi hinnatakse nende tegevuse tulemuste järgi, vastutustunne osaliste vajaduste rahuldamise eest, ennast
Siiski vahel saavutatakse ka edu (nt Poolas saavutas edu liikumine Solidaarsus, mis sai endale suuremad poliitilised õigused ja transformeerus poolpoliitiliseks parteiks). Huvigruppide liigid Jaotus G. Almondi järgi: 1. Assotsiatiivsed huvigrupid on moodustatud spetsiaalselt grupi liikmete poliitiliste eesmärkide edasiviimiseks. Sellise liigi näide on Common Cause USA huvigrupp, mille liikmed toetavad rahaliselt tegelasi kesksetel kohtadel. Grupi juhatus määrab poliitilised küsimused, mida peab grupi jaoks tähtsaks. Grupp võimaldab ka infot otsuste tegijatele ning toetab ka rahaliselt mõningaid poliitilisi kandidaate. 2. Institutsionaalsed huvigrupid on moodustunud pigem mittepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks kuid tihti siiski poliitika kaudu (Näit ülikoolid) 3. Mitteassotsionaalsed huvigrupid on ebapüsivad isikute kogumid, mis ei ole
mõtlemistaseme tõstmiseks ja kvaliteedi parandamiseks küsitlemist positiivsel ja mitme- kesisel viisil. Seda teemat käsitletakse hiljem pikemalt (lk 126-129). • Igasuguse segava ja kordarikkuva käitumise juhtimist saab minimeerida, hoides tähelepanu • Õpetaja jälgib antud tunni kulgu ning ka klassi üldist ja üksikute õpilaste käitumist, kuna kesksetel asjatoimetustel: õpetamisel ja õppimisel. see mõjutab õppetööd. Selline jälgimine võimaldab õpetajal tunni sisusse ja arengusse „Pingevaba valvsus“ on kasulik kujund kirjeldamaks tegelemist selliste tüüpiliste korrarikkumis- sobilikke kohandusi teha ning reageerida ka igasugusele tähelepanematule või kordarik-
annaabi.ee 
