Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse
Iga uus generatsioon protsessoreid töötab kiiremini kui eelmine. Protsessorit ehk keskseadet võib võrrelda inimajuga. See keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab kekseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM)
Ringvõrk 4 z Praktikas kasutatakse ringtopoloogiat kahe rööbitise ja vastas-suunalise ringi näol z Ühe ringi katkedes pannakse toimima teistpidi jooksev ring. z Üks on primaarring ja teine sekundaarne. z Primaarringi funktsioonid on võimalik täielikult üle võtta sekundaarringil. Tähtvõrk z Tähtvõrgus on kõik arvutid (jaamad) ühendatud keskse võrgukomponendi jaoturiga (hub). z Kõik sideprotseduurid toimuvad selle keskseadme kaudu. z Juhtimine toimub enamasti pideva küsitluse (pollimise) teel. Tähtvõrk 2 z Igat seadet küsitletakse perioodiliselt võrgus, et kas tal ei ole tekkinud soovi andmeid saata. z Ühe arvuti (või ühenduskaabli) vigastus ei mõjuta kogu võrgu tööd. z Tähtvõrgu baasil võib kergesti üles ehitada ajajaotusega arvutisüsteemi. Tähtvõrk 3 z Lihtne lisada ja eemaldada võrgust arvuteid. z Iga arvuti võib olla
Lihtsamad RAID-id võimaldavad vaid kiiremat andmevahetust, keerulisemad tagavad salvestatud andmete kättesaadavuse isegi mõne tema koosseisu kuuluva kettaseadme vea korral. Kõvaketaste peamised näitajad peale mahutavuse on veel keskmine rajaotsinguaeg (access time) (tavaliselt 10 ja 15 millisekundi vahel) ja ülekandekiirus (megabaitides sekundis). Ülekandekiirus on sõltuvuses liidesstandardist (EIDE, SCSI jt.) ning kettakontrollerist. Kettakontroller juhib ja vahendab arvuti keskseadme ja mälu vahelist suhtlemist. Selle funktsioonide hulka kuuluvad ka mitmed andmevahetust optimeerivad toimingud (andmetihendus, vahepealne puhverdamine jne.). Tihti on kontroller varustatud ka peitmälusüsteemiga. Kõvaketta soetamisel peaks tähele panema, et suure pöörete arvuga (nt 7,200 rpm ja 10,000 rpm) kõvakettad teevad küllaltki koledat häält ja
Asuti välja töötama EC-1040. Neljanda põlvkonna arvutid Neljanda põlvkonna arvutite piiritlemine loetakse kokkuleppeliseks. Mõned loevad piiriks lausintegraallülituste kasutuselevõtu, teised seavad piiriks arvutite täiustused struktuuri ja tööviisi osas. Tuntuimad neljanda põlvkonna arvutid: IBM/370 1960ndate aastate lõpuks oli integraaltehnoloogiaga jõutud nii kaugele, et võidi juba kogu arvuti keskseadme protsessori elektronlülitused mahutada ühele kristallile. Esimesena tehti seda 1969. aastal USA-s mikroprotsessori transistorid olid firmades Intel ja Datapoint. Nii sündiski võimelised sooritama kõiki arvuti mikroprotsessor. Algul monteeriti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, mikroprotsessoreid aparaatidesse lahutamine, korrutamine või jagamine. juhtseadmena
ulatusest ning inimeste viibimisest ohualas Ülevaate toimuvast annavad päästemeeskonnale lossi valveteenistus ning komandant. Täpsem kirjeldus on toodud ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1). Päästemeeskonna informeerimise korraldus peakilpide, sprinkleri keskuse, tuletõrjevooliku süsteemi keskuse, tulekustutus tugipunktide, tuletõrje- ja päästevahendite juhtimiskeskuse ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme, päästeautoga hoone sisese tuleohutuspaigaldistega liitumiskohtade asukohtadest ning tuletõrje veevarustus Päästemeeskonda informeerivad ohtudest isikud, kes on selleks määratud vastavalt ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1). Päästemeeskonna informeerimise korraldus ettevõttes või asutuses paiknevatest põlevmaterjalidest, ohtlikest ainetest või muudest ohtudest Päästemeeskonda informeerivad põlevmaterjalidest, ohtlikest ainetest või
korraldusi andvat peajaama. Raadioprotokoll on koostatud selliselt, et laeval paiknevad jaamad toimivad sõltumatul, iseorganiseeruval moel, vahetades kanali pöörduse parameetreid. Aeg on jagatud üheminutilistesse raamidesse 2,250 ajaühikuga raadiokanali kohta, mis on sünkroniseeritud GNSS UTC aja poolt. Iga osaleja korraldab oma ligipääsu raadiokanalile, valides endale vabad ajaühikud, võttes arvesse ajaühikute tulevast kasutust teiste jaamade poolt. Ajaühikute jaotamine ei nõua keskseadme-poolset kontrollimist. Sisevee-AISi jaam koosneb peaasjalikult järgmistest osadest: h) VHF-transiiver (1 saatja/2 vastuvõtjat); i) GNSS-vastuvõtja; j) andmetöötlusseade. Universaalne laevale paigaldatud AIS, sellisena nagu see on määratletud ning siseveelaevanduses kasutamiseks soovitatud IMO, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu ja IEC poolt, kasutab mere-mobiilside VHF-ribas ajajaotus-ühispöördust (self-organized time division multiple access – SOTDMA).
Siinivõrk (bus) - kõik arvutid asuvad ühe liini peal. Siinivõrgu otstes asuvad terminaatorid, mis tagavad signaali leviku magistraalkaablis. Ringvõrk (ring) - peamagistraal, kuhu kõik arvutid on ühendatud, moodustab ringi. Iga ühenduse juures, mis viib arvutini, asub repiiter e. võimendi. Puu (tree) - peamagistraali küljest hargnevad harud, mille külge on ühendatud arvutid. Puu harud moodustavad omaette siinivõrgud. Täht (star) - Kõik arvutid on ühendatud ühe keskseadme külge, moodustades tähekujulise struktuuri. 14
millest tähtsamad on keskseade ja välismälu (töötlusseadmed 2009). 1.4.2.1 Keskseade Keskseadet (CPU - Central Processing Unit) võib võrrelda inimajuga. See on keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed. Keskseade tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab keskseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Keskseade sisaldab tavaliselt peitmälu (vahemälu), mis toimib ajutise mäluseadmena (töötlusseadmed 2009). 1.4.2.2 Välismälu Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse tavaliselt diskettseadmeid, kõvakettaseadmeid, magnetlint- ja magnetkassettmälusid, mälukaarte (protsessorkaarte) , optilisi mälusid (CD-ROM jms) ja mälupulki. Väliste
Füüsiline topoloogia määrab ära, kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud ja loogiline topoloogia näitab, kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad. Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus. Eristatakse siin-, ring-, täht-, ja puutopoloogiat või nende kombinatsioone. Tähttopoloogia Kõik tööjaamad on ühendatud kaabliga ühe keskseadme külge, milleks on tavaliselt HUB või mõni teine sama tööpõhimõttega seade. Tähttopoloogia eelis on see, et kui ühel kaablil tekib mingi tõrge ja see lakkab töötamast, siis kõik teised kaablid jäävad sellest puutumata, ehk siis ühenduse kaotab ainult see seade mille kaabel lakkas töötamast. Miinus on aga HUB keskseade. Kui see seade lakkab töötamast, siis lakkavad ka kõik sellega ühendatud kaablid ja seaded töötamast. Ringtopoloogia
Jaoturid(HUB) on füüsilise kihi marsruutimismagistraali (routing backbone), mille kaudu ühendatud arvutid. Puu harud moodustavad omaette seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad. On liiguvad kõik paketid autonoomsete süsteemide (ka domeenide, siinivõrgud. Täht (star) – Kõik arvutid on ühendatud ühe põhiomaduselt repiiter. Kordab (saadab) oma hosti infot loogiliste gruppide) vahel. Nii saab marsruuter autonoomse keskseadme külge, moodustades tähekujulise struktuuri. teistele. Ta saadab kogu info laiali kõigile antud hubi küljes süsteemi sees suhelda ainult teiste samasse süsteemi kuuluvate 44. Multipöördusprotokollid. olevatele klientidele ning kes tunneb talle määratud paketi ära, marsruuteritega, vaid üks marsruuter vahendab liiklust Tegu on juhuga, kus üks kanal aga mitu edastajat. Sellisel juhul võtab ka selle vastu
Siinivõrk (bus) – kõik arvutid asuvad ühe liini peal. Siinivõrgu otstes asuvad terminaatorid, mis tagavad signaali leviku magistraalkaablis. Ringvõrk (ring) – peamagistraal, kuhu kõik arvutid on ühendatud, moodustab ringi. Iga ühenduse juures, mis viib arvutini, asub repiiter e. võimendi. Puu (tree) – peamagistraali küljest hargnevad harud, mille külge on ühendatud arvutid. Puu harud moodustavad omaette siinivõrgud. Täht (star) – Kõik arvutid on ühendatud ühe keskseadme külge, moodustades tähekujulise struktuuri. 29. ALOHA, CSMA/CD, CMSA/CA ALOHA on peamiselt kasutatav traadita ühendusega võrkudes ja andmeülekannetes. Eristatakse "puhast ALOHAt" (pure aloha) ja "Piludega ALOHA" (slotted aloha). Puhta Aloha puhul võib saatja saata pakette ükskõik millisel ajahetkel. Eksisteerib väga suur kollisiooni-risk. Kuna kõik saatjad saadavad suvalisel ajahetkel ja paralleeslelt, siis peab saatja teostama monitooringut, kas pakett jõudis kohale või mitte
Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Järgnevalt on (joonisel 1) näha enimlevinud printerite tüübid. Joonis 1. Printerite tüübistik Sõltuvalt operatsioonisüsteemist ja printeri tüübist lõplik lehekülg (lehepoogen) kirjeldatakse kas arvuti või printeri keskseadme (CPU) abil. Mõlemal juhul muutmälu (RAM) säilitab lehekülje rasterkirjeldust niikaua, kuni märketekitav mehhanism selle välja prindib. PDL (page description language) on lehepoogna kirjelduskeel, mida kasutatakse printeri väljundi kirjeldamiseks konkreetsest seadmest sõltumatute käskude kujul. Rasterkujutise protsessor (RIP- raster image processor) on vahend (tark- ja riistvara kombinatsioon) lehepoogna kirjelduse teisendamiseks bittrasterkujule, et teha väljaprint.
Seda bitipunktidest koosnevat rastrit kasutavad otseselt ka printerite täitur- ehk märketekitavad mehhanismid (nii nagu ka arvutite kuvarid). Vahel on ka vektorgraafika kasutamine otstarbekas, sest ta võimaldab vajaminevat mälumahtu kokku suruda ja kujutise mõõtmeid (suurust) kergesti muuta, säilitades seejuures printeri lahutusvõime. Sõltuvalt operatsioonisüsteemist ja printeri tüübist lõplik lehekülg (lehepoogen) kirjeldatakse kas arvuti või printeri keskseadme (CPU) abil. Mõlemal juhul muutmälu (RAM) säilitab lehekülje rasterkirjeldust niikaua, kuni märketekitav mehhanism selle välja prindib. PDL (page description language) on lehepoogna kirjelduskeel, mida kasutatakse printeri väljundi kirjel damiseks konkreetsest seadmest sõltumatute käskude kujul. Rasterkujutise protsessor (RIP- raster image processor) on vahend (tark- ja riistvara kombinatsioon) lehepoogna kirjelduse teisendamiseks bittrasterkujule, et teha väljatrükk
annaabi.ee 
