VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul
Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Vali vaikne töömeetod Kasuta vaiksemaid seadmeid Kata mürarikkad masinad Töökoha ja töö organiseerimine Eraldada mürarikas töö ja vaikne töö Küllaldane kaugus müraallikast Individuaalsed kaitsevahendid Tööaja vähendamine Sageduse järgi - Madalsageduslik kuni 35 Hz - Kesksageduslik 35-125 Hz - Kõrgsageduslik üle 125 Hz Töötajaga kontakti järgi - Kohalik - Üldine Peab olema küllaldane ja vastama töö iseloomule Peab olema ühtlane Valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist Juhul, kui loomulikust valgustusest ei piisa Üldvalgustuse puhul on valgustid laes paigutatud ühtlaselt Kombineeritud valgustus, mis koosneb üldvalgustusest ja kohtvalgustusest Täisväärtuslik piisav ühtlane valgustatus
Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz), kõrgsageduslik (üle 800 Hz) ja impulsiivmüra. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala (kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala-( kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350 800 Hz) müraga. Nõukogudeaegsete ratastraktorite keskmine müratugevus on 96,3±4,2 dB(A) ja linttraktorite keskmine müratugevus 108,8±3,4 dB(A). Kindla traktori müratugevuse saab teada
· sademed · õhuniiskus · pinasesse neeldumine · temperatuur ja temperatuuride vahe · tõkked ehitised , tarad jne · peegeldused Müratugevust mõõdetakse detsibellides ( dB) . Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB . Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB . Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad . Puuride ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik ja kõrgsageduslik müra , samuti impulsiivne müra . Traktoritel , veokitel , kompressoritel sageli on madalsageduslik müra . 4 MÜRA TOIME TERVISELE · Otsene toime - kuulmiteravuse langus . Kuulmisteravus langev aeglaselt · Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine · Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida
valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 10.Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. • Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad. • Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) • Üldvibratsiooni ohtlik võnkesagedus 4-8 Hz. Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Norm 40 – 60 % (lubatud piirid 30 – 70%) 11.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides
Soovitused: Väldi väga niisket või kuiva õhku Väldi liiga suurt kuumust ja külmust Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes Kasuta sobivat riietust Müra KLASSIFIKATSIOON Spektri järgi 1. -laiaspektriline (üle 1 oktaavi) 2. -kitsaspektriline (tonaalne) madalsageduslik (kuni 400 Hz) kesksageduslik (400-1000 Hz) kõrgsageduslik ( >1000 Hz) Kestvuse järgi 1. pikaajaline (vahetuse kestus üle 4 h) 2. lühiajaline (kuni 4 h) Toime aja ja iseloomu järgi 1. pidev ühtlane – muutub ajas <5 dB 2. pidev ebaühtlane – muutub ajas >5 dB 3. diskreetne 4. katkendlik – kestvusega > 1 sek. 5. impulssmüra – kestvusega < 1 sek Levimiskeskkonna järgi 1. õhu kaudu 2. konstruktsioonide kaudu
kujunenud (aju)kahjustustest taastuda Vibratsioon On tahke keha võnkumine Üldvibratsioon- mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale Kohtvibratsioon- mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele Parameetrid- võnkesagedus, amplituud, kiirus(valulävi 1 m/s), kiirendus Vibratsiooni levik organismis sõltub kudede tihedusest, tööriista hoidmise oskusest, resonantsnähtudest kogu kehal Vibratsiooni klassifikatsioon Sageduse järgi Madalsageduslik kuni 35 Hz Kesksageduslik 35-125 Hz Kõrgsageduslik üle 125Hz Vibratsiooni piirnormid Üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m s² Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga ületab 0,5m/s² (üldvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid Kohtvibratsiooni piirnorm Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5.0 m/s² Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab
Müra - Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. • Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).• Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga). • Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad.• Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Traktoritel, veokitel, kompressoritel sageli on madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350 Hz. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.• Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt. vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). • Müra võib anda olulist
- Müra ·Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). ·Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. ·Lubatud max. müra tugevus vastavalt tööohutusstandardile 85 dB(A). ·Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne (kindla tooniga). ·Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad. ·Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. ·Traktoritel, veokitel, kompressoritel sageli on madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350 Hz. ·Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt. Algselt nõrgeneb kõrgete toonide kuulmine. Intensiivses ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv vaegkuulmine. See on püsiv ja pöördumatu protsess.
Väldi väga niisket või kuiva õhku Väldi liiga suurt kuumust ja külmust Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes Kasuta sobivat riietust Müra KLASSIFIKATSIOON Spektri järgi laiaspektriline (üle 1 oktaavi) kitsaspektriline (tonaalne) madalsageduslik (kuni 400 Hz) kesksageduslik (400-1000 Hz) kõrgsageduslik ( >1000 Hz) KLASSIFIKATSIOON Kestvuse järgi pikaajaline (vahetuse kestus üle 4 h) lühiajaline (kuni 4 h) KLASSIFIKATSIOON Toime aja ja iseloomu järgi pidev ühtlane muutub ajas <5 dB pidev ebaühtlane muutub ajas >5 dB diskreetne # katkendlik kestvusega > 1 sek. # impulssmüra kestvusega < 1 sek. KLASSIFIKATSIOON Levimiskeskkonna järgi õhu kaudu
Töötaja võimetele mittevastav töö Halb töökorraldus Pikaajaline töö üksinda Müra: On heli,mis koosnevad suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihastest toonidest ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsipellides(dB).inimkõrvale on ebasoodne pidev müra tugevus alates 60 dB. Müra võib olla pidev,impulsiivne,madal,keskkõrgsageduslik,tonaalne.Puurideö,freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik,kõrgsageduslik impulsiivmüra. Müra toimed Müra avaldab inimestele otsest ja kaudset toimet: Otsene toime on kuulmiselunditel-kuulmislangus.Kui inimene puutub pideval kokku müraga,mis on suurem kui 85 db,võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine. Kui müra toime lõpeb,ei esine kuulmise edasist märgatavat halvenemist September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus
Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt. Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja intensiivsusega (tugevusega) helisid, mis tervikuna on ebapüsivad ja komplitseeritud. Müra võnkesageduse alusel kolme klassi: Madalasageduslik suurema intensiivsusega helide võnkesagedus alla 350 Hz Kesksageduslik 350-800 Hz Kõrgsageduslik üle 800 Hz Mürataseme muutus on aluseks müra klassifitseerimisel: Püsiva tasemega müra müratase ei muutu ajas üle5 dB Muutuva tasemega müratase muutub ajas üle 5 dB Katkendlik müra muutub hüppeliselt 5 dB või rohkem, erinevate müratasemete kestvus peab olema suurem kui 1 sekund Impulssmüra koosneb ühest või paljudest heliimpulssidest, milliste igaühe kestvus on alla 1 sekundi
annaabi.ee 
