korvile kolmikohu asendis ja valmistuma viskeks. - Läbimurdepõrgatus: Õpetage mängijaid läbimurdepõrgatuselt korvi ründama ja sooritama viset korvile võimalikult lähedalt. - Õige visketehnika: Õiget visketehnikat võib välja arendada ainult siis, kui selleks on piisavalt oskusi ja jõudu. Erinevaid pealeviskeid on korvpallis palju: - liikumise iseloomu järgi: paigalt, liikumiselt ja hüppelt - viskeraadiuse järgi korvist: lähi- (kuni 3 m), keskpositsiooni (36,25 m) ja kaugviseteks (alates 6,25 m) - mängijate positsioonide järgi: perimeetri- ehk väljasmängijate visked, mida teinekord kutsutakse ka väljaku- või väljastviskeiks, ning keskmängijate (alumine ja ülemine keskmängija) visked - visked kahe ja ühe käega: vise kahe käega rinnalt või ülalt. Lähiviskeid tehakse tavaliselt lauapõrkega, kaugviskeid tehakse hüppelt. Kolmikoht See on kõige kasulikum asend, mida ründemängija saab kasutada. See
Pealeviskeid võib jaotada kahte suurde rühma : - ühe käega visked - ülalt, alt (liikumiselt), hüppelt, haakvise ja hüpitamine. Tänapäeva korvpallis on ühe käega pealevisked levinumad. - kahe käega visked. Korvpalli arenguga on nende osatähtsus jäänud tahaplaanile, va ,,pealt panemine". Viskeid võib jaotada ka vastavalt mängija liikumisele - paigalt, liikumiselt, hüppelt - ja asukohale väljakul - lähi-, keskpositsiooni- ja kaugvisked. [5] 4. EESTI KORVPALLI AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid 1925. a. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. a. 23. novembril 1934. a
Harjutus 33. Joonis37. Kolonn esimene söödab palli vastu lauda- järgmine mängija peab õhust palli saama ning tagasi vastu lauda söötma. Peale söötu jookseb õpilane ümber treeneri. Harjutus 34. Joonis38. Liikumist alustab pallita mängija 1. Teeb nurgalõike korvile, spurdib tagasi saab söödu teisest kolonnist 2-lt. Peale pidurdamist ja palli püüdmist pöörab 1 ennast rinnaga korvile, siis teeb viskepette ja liigub korvile. Algul vise korvi alt sammudelt, hiljem keskpositsiooni vise. Mängija 2 teeb peale söötu 1-le samuti nurgalõike, saab söödu 3-lt ja jätkab ülalkirjeldatud viisil. Harjutus 35. Joonis39. Mängijad 4-s nurgas. Peale viset võtab mängija 1 laua ja söödab 2-le, 2 3-le jne. 5 lõpetab viskega. Oluline on pallile vastu liikuda ja täpselt sööta. Rotatsioon- peale söötu liigub mängija sinna kolonni kuhu söötis 1-2-3-4-5. Harjutus 36. joonis40. Viskaja 1 liigub äärde
Harjutus 33. Joonis37. Kolonn esimene söödab palli vastu lauda- järgmine mängija peab õhust palli saama ning tagasi vastu lauda söötma. Peale söötu jookseb õpilane ümber treeneri. Harjutus 34. Joonis38. Liikumist alustab pallita mängija 1. Teeb nurgalõike korvile, spurdib tagasi saab söödu teisest kolonnist 2-lt. Peale pidurdamist ja palli püüdmist pöörab 1 ennast rinnaga korvile, siis teeb viskepette ja liigub korvile. Algul vise korvi alt sammudelt, hiljem keskpositsiooni vise. Mängija 2 teeb peale söötu 1-le samuti nurgalõike, saab söödu 3-lt ja jätkab ülalkirjeldatud viisil. Harjutus 35. Joonis39. Mängijad 4-s nurgas. Peale viset võtab mängija 1 laua ja söödab 2-le, 2 3-le jne. 5 lõpetab viskega. Oluline on pallile vastu liikuda ja täpselt sööta. Rotatsioon- peale söötu liigub mängija sinna kolonni kuhu söötis 1-2-3-4-5. Harjutus 36. joonis40. Viskaja 1 liigub äärde
annaabi.ee 
