Joonis 4.10. Trafo katus defektne Joonisel 4.10 esitatud punktides mõistetakse alajaama või trafo katuse leket ja lekkejälgi alajaamas. 4.3. Keskpingeliinide ja mastide olukord Joonis 4.11. Keskpingeliini pingeelastsus Pingeelastsus (joonisel 4.11) näitab võrgu võimet tulla toime koormuse varieerumisega. Protsendid näitavad võrgupinge protsentuaalset erinevust tühijooksu ja tipukoormuse korral. Joonis 4.12. Keskpingeliini pingekadu Lilla värvusega tähistatud keskpingeliinid (joonis 4.12), millel esineb üle 8% pingekadu peaks lähitulevikus kindlasti rekonstrueerima. Joonis 4.13. Keskpingeliini võimsustegur Saare- ja Hiiumaa piirkonnas esineb reaktiivkomponenti kõige enam Sääre poolsaarel (joonis 4.13). Selle kompenseerimiseks kasutab Elektrilevi OÜ kondensaatoreid ja reaktoreid. Tegemist on kasvava probleemiga ja lahendusi reaktiivkomponendi paremaks kompenseerimiseks otsitakse. Joonis 4.14
Reeglina − 110 ja kõrgema pingega liinides − vabalt seisvad metallsõrestik- või be- toontornmastid − kesk- ja madalpingeliinides − immutatud männipuidust postmastid tõm- mitsatega (nurga-, ankru- ja lõpumastid) või ilma (kandemastid) • Arvutusliku visangu pikkuse valik − sõltuvalt liini pingest, masti tüübist, juhtmemargist, jäite paksusest Tüüpilised visangu pikkused: - madalpingeliinid (0,4 kV) − 20-70 m; - keskpingeliinid (20 kV) − 20-110 m; - kõrgepingeliinid (110 kV) − 150-400 m; - ülikõrgepingeliinid (330 kV) 300-500m EEE on toodud suurimad lubatavad visangu pikkused sõltuvalt juhtme rist- lõikest ja jäite paksusest. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 9 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.5 KONSTRUKTSIOONILISE PROJEKTEERIMISE PÕHIVÕRRAND
annaabi.ee 
