Sublimatsioon - M tahkest olekust gaasilisse või A gaasilisest tahkesse A üleminek T Evaporatsioon aurumine E Kondenseerumine A gaasilisest olekust D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastaval...
Mõnikord on neil haakide ja komade kuju ning nad meenutavad sulgi. 2. Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc ( Koosnevad väga väikestest varjudeta helvestest või valgetest pallikestest. Mõnikord esinevad pilved ridamisi ja meenutavad liivavirveid või kalasoomuseid ) 3. Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs ( Õhuke valge loor mis muudab taeva piimjaks ja katab mõnikord kogu taevast. Päike ja Kuu tekitavad neist läbi paistes halo. ) Keskmise kihi ehk keskpilved 4. Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac ( Valged, mõnikord hallikad või sinakad lainelised pilved, mis koosnevad pallikestest. Mõnikord asuvad nad nii üksteise lähedal, et nende servad liituvad. ) 5. Kõrgkihtpilved Altostratus As ( Kergelt kiulise struktuuriga ühtlane hallikas või sinakas pilvede loor. Mõnikord on loor nii õhuke, et Päike ja Kuu paistavad nagu läbi mattklaasi. Tavaliselt katab loor järk-järgult kogu taeva.) Alumise kihi ehk madalpilved 6
pindadel okstel, traatidel jne, harilikult piisakestest. Negatiivsete temperatuuride Ülemised ,keskmised ja alumised pilved. Cirrocumulus tuulepoolsele küljele. Tekkimise korral moodustavad udu enamasti Ülemised pilved (alus 610 km Cirrostratus põhjused: a)kui allajahtunud vihma või allajahtunud piisakesed. Ainult väga kõrgusel)Kiudpilved cirrus 710 2)Keskpilved (20006000 meetrit), mida uduvihma piisad või udupiisad satuvad madalatel temperatuuridel koosneb udu km,Kiudrünkpilved cirrocumulus 68 tähistatakse sõnaga "alto": külmale pinnale ning külmuvad seal b) jääkristallidest. Udu on valkja värvusega, km,Kiudkihtpilved cirrostratus 68 km,2 klass * "alto" pilved kõrguste vahemikus 2000 kui pärast tugevaid külmi sajab vihma