·eelarvestamist. Finantsplaanimine kuulub tippjuhtkonna tegevusalasse ja toetub ettevõtte strateegilistele plaanidele. Eelarve ehk finantsplaan on organisatsiooni plaan eelnevaks perioodiks rahas väljendatuna. Eelarve kirjeldab nii tegevustulemusi kui ka vajalike ressursside soetamist ja kasutamist juhtkonna poolt planeeritud toimingute läbiviimiseks. Eelarvestamise perioodid võivad olla: · lühiajalised eelarved lähemaks 12 kuuks, kuu täpsusega; ·keskpikad eelarved 2-3 aastaks; ·pikaajalised eelarved 4-5 aastaks. Mida lühem on eelarveperiood, seda detailsem eelarve tavaliselt on. Eelarvestamise teeb keeruliseks erinevate sisendite ehk muutujate arv, mis on prognoosimisel vajalik. Eelarved võivad olla: ·fikseeritud ehk jäigad; ·paindlikud. Fikseeritud eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud ühest kindlast tootmis- ja müügimahust lähtuvalt. Kord koostatud eelarveid enam ei muudeta või vajadusel tehakse
laupäeviti. Soovi korral saab osta ka kohvi ja küpsist. Tass kohvi ja küpsis maksavad 2€. Tegevuseks vajalikud ruumid: 2 klassiruumi. Ruumides on õppimiseks vajalik mööbel (lauad, toolid, kapid, riiulid, tahvlid). Tunde anname Rakvere Reaalgümnaasiumi klassiruumides. Klassiruumi kasutamise tunnihind on 5 eurot. 3. EESMÄRGID Lühiajalised eesmärgid (kuni 1 aasta): Suurendada ainete arvu, milles õpiabi pakutakse Suurendada töötajate ja klientide arvu Keskpikad eesmärgid (1-5 aastat): Laieneda teenusega Tallinna ja Tartu. Teenuse pakkumine keskkooli õpilastele Võimaldada teenust pakkuda kliendi kodus Pikaajalised eesmärgid (üle 5 aasta): Laieneda üle-eestiliseks ettevõtteks, kus vähemalt igas maakonnakeskuses oleks viis õpiabiteenust pakkuvat töötajat Teenuse pakkumine kõrghariduskooli õpilastele Strateegilised eesmärgid: Klienditeeninduse kõrge taseme saavutamine
4. ettevõtte paindlikkuse ja muutustega kohanemise võime suurendamise PLANEERIMINE HÕLMAB: prognoosimist erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui?) eelarvestamist FIRMASISESE PLANEERIMISE MEETODID traditsiooniline planeerimine e. eelmise perioodi tasemest lähtuv nullbaasist lähtuv Eelarvestamise ajalised perioodid lühiajalised plaanid e eelarved (lähimaks 12 kuuks kuu täpsusega) keskpikad plaanid e eelarved (2. - 3. aastaks kvartali täpsusega) pikaajalised plaanid e eelarved (4. - 5. aasta aasta täpsusega) PLAANIVARIANDID 1. Agressiivne kasv 2. Normaalne kasv 3. Kulusidkärpiv kasv 4. Tegevuste osaline kokkutõmbamine PIDEV EELARVESTAMINE on protsess, mille käigus teatud eelarveperioodi (kuu, kvartal, aasta) lõppedes pikendatakse eelarvet vastava perioodi võrra FIRMASISESE PLANEERIMISE VIISID 1. Ülevalt-alla e
baasstrateegiat: koalitsioonileping, majanduse keskpikk arengukava, IMF-i memorandum, riigieelarve strateegia, riiklik arengukava ja valitsuse tegevuskava Euroopa Liiduga integreerumiseks. Samas öeldi, et ministeeriumid peavad edaspidi erinevaid arengustrateegiaid koostades nendest juhinduma (Postimees, 23.03.00). Baasstrateegiate (kokku 900 lk) esialgse hindamise tulemusena võib väita, et nad pole omavahel kooskõlas, on lühiajalised või keskpikad (pikim on aastani 2004), millest ka küsimus, kuidas saavad need olla aluseks valdkondade pikaajalistele strateegiatele ja arengukavadele? Millise kuuest baasstrateegiast ja mille alusel valib endale konkreetse valdkonna arendaja või kasutab ta valikuliselt endale sobivaid tekstilõike 900 lk kogumahust? Autori arvates puudub Eestil praegu eelmainitud 6 baasstrateegiat ühendav riiklik säästva arengu
annaabi.ee 
