Eesti raudteevõrgu kujunemine
aastal pikenes
Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks
aastat hiljem.
1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal
avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline
liiklus eespool mainitud linnade vahel avati 1901. aastal. 1931. aastal valmis laiarööpmeline
raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja
Ukrainaga.
Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi
teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja
sõjaväe väliraudteelõikude baasil.
1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus
1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed. 1960.-1970. aastal
toimus üle minek laiarööpmelistele raudteedele.