KULTUURITEOORIA
ideoloogia paljastamine ei muuda tegelkku suhteid ega tegelikku olukorda.
maailma muudab, kui me läheme otse majandussuhete kallale.
marxi tolleaegne kõige radikaalsem väide on, et ka filosoofia on ideoloogia : filosoofid on tulnud
maailma kirjeldama, aga maailma tuleb muuta.
sealt tuleb ka see väide, et religioon on oopium rahvale, sest ka religioon on ideoloogia.
filosoofid võivad rääkida maailmast, aga nad ei saa midagi ette võtta, sest baas jääb ju samaks.
kusagilt 19s keskpigast marx enam filosoofiat ei kirjuta. sealtmaalt tegeleb ta poliitika ja
majandusteadusega. loodusteadused, ühiskonnateadused, need toimivad, filosoofia mitte.
kindel soov vaadelda ühiskonda teaduslikkuse baasilt. ja teadus asub baasi osas.
sellega on loodud teoreetiline mudel mida tuntakse ajaloolise materjalismi nime all.
ajaloolise materjalismi kõige põhjalikum lahtikirjuts on ,,kapital"
kultuurifenomenide varjus on ühiskondlikud mehhanismid, mis määravad nende fenomenide kuju