EESTI KESKAEG
sajandil oli rahvarikas ja
jõukas - Saare-Lääne piiskopkonna hind oli ka ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes teiste piiskopkondadega. Hiljem
maakonnad laias laastus hakkavad vastama uutele võimujaotustele, Harjumaa ja Rävala sulavad kokku Harjumaaks.
Läänemaa ja Saaremaa ning 13. saj praktiliselt asustamata Hiiumaa moodustavad Saare-Lääne piiskopkonna. Pm
samadel printsiipidel toimus maade jagamine ka Läti alal. Eestimaa hertsogkonda lakkas olemast 14. saj keskpiagas,
pärast seda jagunes keskaegne Liivimaa: kõige suurem Ordu riik - 67 000 ruutkm, Riia peapiiskopkond 18 000rkm,
Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond 4500rtkm. See kajastab ka vastavate riikide
rolli poliitikas - Kuramaa praktiliselt mitte mingit rolli ei mänginud. Kui me räägime Liivimaa jagunemisest
piiskopkondadest, siis tuleb vahet teha piiskopkonna kahetähenduslikkusest. Piiskopkond - piiskopkond kui