Skandinaavias ja Ida-Euroopas. n USA-s ja Austraalias tekkisid teist tüüpi agraarparteid, kes võitlesid põllumajandust ohustavate finantshuvide vastu. Nii majandus- kui sotsiaalpoliitiliselt parempoolsed, hiljem sulandusid teistesse paremparteidesse. n Skandinaavias ja USA-s ka liberaalsed tiivad, mis näiteks pooldasid vabakaubanduse arengut. Ellu jäid Austraalias (praegune National Party) ja Skandinaavias, kus muutunud keskparteideks. Orienteeritud keskklassile. Regionaalsed ja etnilised parteid n Enamuses liberaalsetes ühiskondades on olemas kultuurilistel eripäradel põhinevad regionaalsed väikeparteid, N: Suurbritannias Wales, Sotimaa, Põhja- Iirimaa, Belgias flaamide ja valloonide parteid. n Ideoloogiliselt sageli parempoolsed ja kodanlikud (N: Flaami Blokk), kuid on ka mitmeid vasakerakondasid (N: Quebecis, Sotimaal ja Walesis). Paremäärmuslikud erakonnad
kunagisse "soo" staatusesse, mida nii vihati. - Majanduskasvu mõju: radikaalid ei saavuta enam poliitilist edu, kommunistide kõrvaletõrjumine (Lääne-Euroopas); - Parem-vasak koalitsioonivalitsused,<-- nö ideoloogiline lõpp; vähemusvalitsused (ka pikaldane valitsemine) - Religioon kaotab praktiliselt oma mõju poliitikale, - Urbaniseerumine – põllumajanduslike parteide tähtsuse vähenemine; Skandinaavia näide, nimetavad end keskparteideks, et minna kaasa oma valijatega. - Koloniaalimpeeriumide lagunemine – rohkem tähelepanu majanduse konkurentsivõime tõstmisele;keskendutakse enda probleemidele ja majanduskasvule. Peetakse Lääne-Euroopa hedonismi perioodiks. Neilt võetakse ära suur valitsemiskoorem ja eksistentsiaalsuse koorem. Negatiivne šokk- demograafiline plahvatus, ja positiivne hedonistlik šokk. o Postmodernism sotsialismi asendamas: - 20. saj. lõpukümnenditel, alates 1960aa
annaabi.ee 
