Kuna valgus on elektromagnetlaine, siis on teada, et lainel on sagedus. Lihtsalt öeldes on laine sagedus see kui tihti tuleb uus laine ehk mitu lainet ühes perioodis tekib. Valgus laine sageduse saame välja arvutada väga lihtsalt. Selleks on vaja teada kiirust ja lainepikkust ning sagedus on nende kahe jagatis. Lisaks on võimalik ka valgus murduma panna. Seda tänu keskondade erinevusele, mis erinevad üksteisest erineva murdumisnäitaja poolest. Lihtsamalt öeldes, peavad keskonnad olema erineva optilise tihedusega. Seda on lihtne tõestada katsega, kus valgus liigub läbi õhu vette. Selleks tuleb kasutada laseri valgust ja see teeb ilme hoopis erilisemaks. Joonisel on näha mis juhtub valgusega. Tuues näiteks seebimulli katse, siis katseid tehes nägime, et seebimullid on vikerkaare värvilised, ehk tegemist on seitsme värvilise spektriga, kuid seebilahus ise on värvusetu. Sellist valguse lahutumist spektriks nimetatakase dispersiooniks. Just valguse interferents on
*Formaalsesse mõtlemisse jõuame teismeeas. (12-15a) -eelduseks on: *Postformaalne mõtlemine-võime mõista, ja üheks tervikuks kokku panna mõtted.(saan aru et kas vastus on õige või vale oleneb kontekstist) Kui lapse mõtlemine areneb siis ei arene suvaliselt vaid areneb teatud kultuuri kandjaks Kõneeelne mõtlemine (ema paneb mantli selga aga lapsel pole midagi seljas siis laps saab aru et tema jääb maha ja võib hakata protestima) Mikrokeskkond-kõik need üksikud keskonnad kus ma igapäevaselt viibin ja kellega koos olen (kursus, lähen õhtul välja jne) Osad mikrokeskonnad võiksid suhelda, ntks väikse lapse jaoks kool ja kodu, need moodustavad kokku mesokeskkonna Eksosüsteem-hariduspoliitisised otsused (otsus et lapsed ei peaks nii palju lasteaias õppima ehk mõjutab kõiki neid lapsi kes käivad nendes lasteaedades) Makrosüsteem-kultuur ja kombed (kombeks tervitada inimesi kui ruumi siseneda)
Windowsiga oled sa õnnelik, kui sa saad käsuliini peale safe modeiga ja ka siis ei pruugi sul jaguda tööriistu , mida sul probleemi lahendamiseks vaja läheks. Linuxis isegi kolmandal tasemel saad sa veel installida vajamineva vahendi, mis sind välja aitab. V. Peamised erinevused eelveva kahe operatsioonisüsteemide vahel. (Administraatori tasemel) 1. Kasutajaliides a. Graafiline kasutajaliides Linuxis on saadaval mitmesugused töölaua keskonnad, millest GNOME ja KDE on enim ja laialdaselt kasutatavad. Windowsis aknahaldur ongi windowsi töölaua manager win Vistas ja Sacking akna haldur on ehitatud GDI otsa vanemates versioonides. Töölaua keskonda saab natuke modifitseerida kolmanda osapoolte toodanguga nagu nt WindowBlind, või siis täielikult asendada näiteks Blackbox for Win igavõi LiteStep iga. b. Käsurea liides Linux on tugevasti integreeritud süsteem konsooliga. Käsurida saab kasutada süsteemi
torud ?tk Jäikadel õlijahutitel on üks torulaud ühendatud jäigalt teine torulaud saab teatud piirides liikuda ja seda tehakse selleks, et vähendada temperatuuri muutuse poolt tekivaid termopingeid. PLAATJAHUTID Jahuti koosneb titaan plaatidest, mis surutakse üksteise vastu 4 poldiga. Plaadid tihendatakse kummitihenditega. Keskonnad voolavad plaatide vahel selliselt, et ühel poolel on jahutusvesi ja teiselpool plaati on jahutatav keskond. ÕLITUSSÜSTEEMI MÕÕTERIISTAD õlimanomeeter enne filtrit õlimanomeeter peale filtrit termomeeter peale mootorist väljumisel termomeeter enne mootorisse sisenemist.
annaabi.ee 
