Seega kehtivad valemid: vt2 - v02 = 2a s Kiirendus kõverjoonelisel liikumisel Lihtsaim juht on punkti ühtlane liikumine mööda ringjoont. Olgu 1 punkti asukoht vaadeldaval hetkel t. Aja t möödudes on punkt asukohas 2 ja läbinud kaarega 1-2 võrdse tee s. Kiirus on saanud juurdekasvu v, mille tulemusel kiirusvektor on pöördunud nurga võrra, mis on võrdne kaarele s toetuva kesknurgaga: kus R on ringjoone v s R raadius. Kiirusvektori juurdekasvu saab leida n' s = R Kiirenduse leiame valemiga v s
nulltemperatuuri vahe jagamise1273,16 osaks. · 1 mool (mol) on ainehulk, mis sisaldab samapalju osakesi kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis 12 C (see on Avogadro arv NA= 6,02 x1023). Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · 1 kandela (cd) on võrdne sellise monokromaatse ja sageduse1540 x 1012 Hz toimiva valgusallika valgustugevusega, mis 1 sekundis kiirgab antud suunas ruuminurka 1 sr valguslaine energiaga 1/683 J. · 1 radiaan (rad) on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiusega võrdse pikkusega kaarele. · 1 steradiaan (sr) on võrdne ruuminurgaga, mis toetub raadiuse ruuduga võrdsele kerapinna osale. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Iga mõõtmisega kaasneb mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdaksime valesti või hooletult, vaid põhimõtteliselt pole mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. · Mõõteviga näitab mõõtetulemuse erinevust mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. 1
teisele kehale mõjuv jõud. Need jõud ei tasakaaluste teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele. Nihe – suunatud sirglõik (vektor) mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s , ühik 1 m. Nurkkiirus näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus: = /t . Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s. Nurk 1 radiaan on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. Täisringile vastab 2 radiaani. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. Pikilaine korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda. Pöörlemine on ringliikumisega sarnane liikumine. Ringliikumine ja pöördliikumine erinevad ainult pöörlemiskeskpunkti või –telje asukoha poolest. Pöörlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine ümber oma telje).
Keskmine kiiruse saame kogu nihke jagamisel kogu ajaga. 4. Ühtlaselt muutuv sirgliikumine, kiirendus nimetatud liikumisel. Ühtlaselt muutuv sirgliikumine- konstantse kiirendusega s-liikumine (ühtlaselt aeglustuv või ühtlaselt kiirenv). Kiirendus võrdub kiiruse muudu ja selleks kulunud ajavahemiku suhtega. 5. Pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Pöördnurk on vektorsuurus, mille moodul on võrdne raadiusvektori poolt ∆t jooksul läbitud kesknurgaga, mille siht määrab pöörlemistelje asendi ruumis ja mille suund antakse pikki pöörlemistelge vastavalt paremakäe kruvi keeramisele. Pöördnurka tähistatakse φ(fii) ja mõõtühikuks on rad(radiaan). l φ= r 6. Nurk- ja joonkiirus ühtlasel ringliikumisel. Nurkiirus- võrdsete ajavahemike jooksul läbitakse võrdsed pöörde nurgad. Joonkiirus on hetkekiirus, mille suund muutub iga traiektooripunktis, kuid moodulid on võrdsed e V= V1
1 2 Need jõud ei tasakaaluste teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele. Nihe on suunatud sirglõik (vektor) mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s , ühik 1 m. Nurkkiirus näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus: = /t . Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s. Nurk 1 radiaan on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. Täisringile vastab 2 radiaani. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = U/R. Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. Pikilaine korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda.
max = K suurim nihkepinge: D 3 tegur (vt. silinder- vedru tugevus); · koonilise spiraalvedru iga suvaline naaber-ristlõigetevaheline mahuelement (kesknurgaga d) loetakse ühtlaselt koormatuks (tegelikult T const); · ühe mahuelemendi väändenurgale d R FR 3 vastab vedru elementaarlühenemine (või d = BB' = Rd = d ; pikenemine analoogiliselt silindervedruga): CB GI 0
5.12 Ringjoone kaare pikkus Olgu vaadeldava kaare l raadius r ja kaarele vastav kesknurk x radiaani. Et kesknurgale 1 rad vastab kaare pikkus r, siis kesknurgale x rad vastab x korda pikem kaar xr. l=xr 5.13 Sektori pindala Ringi sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad selle ringi kaks raadiust. Ühe ja sama ringi korrale on sektori pindala võrdeline vastava kesknurga suurusega. Seega, kui sektori nurk on ao, leitakse esmalt ühekraadise nurgaga sektori pindala ja siis a korda suurema kesknurgaga sektori pindala. 5.14 Kolmnurga pindala · Kolmnurga pindala võrdub aluse ja sellele joonestatud kõrguse poole korrutisega. · Kolmnurga pindala võrdub kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse poole korrutisega · Rööpküliku pindala võrdub kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega. 5.15 Siinusteoreem Kolmnurga küljed on võrdelised vastasnurkade siinustega 5.16 Koosinusteoreem
vastassuunaliste jõududega. F1 =- F2 , kus F1 on esimesele kehale mõjuv jõud ja F2 teisele kehale mõjuv jõud. Need jõud ei tasakaaluste teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele. Nihe suunatud sirglõik (vektor) mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s , ühik 1 m. Nurkkiirus näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus: = /t . Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s. Nurk 1 radiaan on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. Täisringile vastab 2 radiaani. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = U/R. Optiliseks aktiivsuseks nimetatakse mõningate ainete võimet pöörata valguse polarisatsioonitasandit. Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Optilise tugevuse ühikuks on 1 dioptria (1 dptr), mis on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.
· Keha pöörlemisvõrrand. Tähistades pöördenurga , nurk-kiiruse ning nurk-kiirenduse , saame kulgliikumisega analoogilise võrrandi: . Pöördenurga ühikuna võib kasutada kõiki nurgamõõdu ühikuid, nagu kraad, radiaan, täispööre. SI-süsteemi ühikuks on radiaan (nurgamõõdu ühik, mis on võrdne ringjoone raadiuse pikkusele kaarele toetuva kesknurgaga; 1 täispööre võrdub radiaaniga.) Loeng 3 · Newtoni II seadus (kiirendus- ja impulssesitus). Kiirendus (liikumisvõrrandi II järku tuletis) on kehale mõjuva jõu ja massi suhe ; impulss ehk liikumishulk on keha massi ja liikumiskiiruse korrutis . · Kulgliikumise diferentsiaalvõrrand (vektorkuju ja koordinaatesitus). .
· T ristkülikule antakse paksus (ulatus Z-telje sihis), seega saadakse tegelikult (pealt ja alt lahtine) risttahukas (võrdle süsteemimuutujaga `THICKNESS juhendi II osast); · W määratakse ristküliku joone laius (nagu polüjoonel ikka). 22 Veel üheks polüjoone erijuhuks on rõngas, mis on joonestatav käskudega DOUGHNUT või DONUT. Tegelikult koosneb rõngas kahest kaarest kesknurgaga 180O. Rõnga joones- tamisel küsitakse tema sisemist ja välimist diameetrit (näidatakse ka nende vaikimisi võetavad väärtused) ning seejärel rõnga keskpunkti asukohta. Selle järel rõngas joonesta- takse ning küsitakse järjekordse rõnga keskpunkti. Kui sama suurusega rõngaid rohkem ei soovita, tuleb teha tühisisestus või vajutada klahvile Escape. Muide, kui on tarvis joonestada seest täidetud ringe, tuleb joonestada rõngas, mille sisemine diameeter võrdub nulliga.
annaabi.ee 
