Samal aastal võttis Porsche Reutter'i kerefirma enda alla. Reutteri abil tegi Porsche endale hiljem veel ühe nime - Recaro (Reutteri filiaal, mis valmistab sportistmeid). 1965 lõppes 356 tootmine. Kokku toodeti 77.895 Porsche 356-t. "Odava" Porsche 356 asendas Porsche 912, mis oli 911 kere ja 356 mootoriga. 1966. aasta 21.septembril toodeti 100.000-ndes Porsche, selleks oli Porsche 912 Targa politsei versioon. 1969. aastal tutvustatakse uut "odavat" Porschet - 912 asendati kahekohalise keskmootoriga Porsche 914-ga. 1970 saavutab võistlusauto Porsche 917 võistlusnumbriga 23 esimese Le Mans'i üldvõidu Porschele. 1973. aastal luuakse tänapäevani kõige võimsam ringraja võistlusauto. Selleks oli Porsche 917/30. Tema 5,4-liitrine 12-silindriline turbomootor arendas 1100 hj. Räägitakse, et teatud juhtudel oli võimalik võimsus ajutiselt tõsta ka 1700 hj peale. 1974 esitletakse maailma esimest turbomootoriga seeriaautot. Selleks on 3-liitrine 260
mõni näide. · 1964. aastal alustati sellessamas Tallinna autoremonditehases vormelite ehitamise kõrval kartide valmistamist. Jällegi terves Nõukogude Liidus esimesena. Neid jõuti toota tuhandeid. ,,Täpne arv ei ole teada, aga julgen pakkuda selleks kuni 4000," · 1986. aasta suvel valmis Tallinnas Ministrite Nõukogu autobaasis, kus oli toona üks tugevamaid ralliklubisid ERF Mobile, kolm ZAZ Tauria baasil ehitatud B-rühma ralliautot. · Keskmootoriga masina, mille tagaosa oli toruraamil, konstrueeris mitmete Estoniate autor Kalle Keel ning meenutas Arno Sillati sõnul olemuselt toona maailma ralliradadel ilma teinud Peugeot 205 T16. · ,,Ralli-Tauria on samuti tavaversioonist 40 sentimeetrit laiem, klaasplastist kereosadega, keskmootoriga ning edasiarenduse korral olnuks ka nelikveoline," põhjendab ta. · Veel isegi mitte seeriatootmises olnud Tauria valiku tingis Sillati seletusel tõik, et varem nõukogude
2 V8 diisel. · Hiljem lisandub 3-liitrine V6 diisel. · Pakutakse kahte automaatkäigukasti: 8-käiguline tiptronic ja 7-käiguline S-tronic. Audi A8 kupee · 1997. aastal lasi Audi ehitada firmal IVM Automotive kaheukselise Audi A8 prototüübi. · Autot esitleti 1997. aasta Genfi autonäitusel ja seda plaaniti võtta tootmisse. · Paraku plaanid muutusid ja peale selle ühe prototüübi rohkem A8 kupeesid ei ehitatud. Audi R8 · Audi esimene keskmootoriga sportauto pälvis mudelinime viiekordse Le Mans'i 24 tunni sõidu võitja järgi. · Kolm aastat pärast ideeauto Audi Le Mans quattro esitlust, esitles Audi 2006. aasta Pariisi autonäitusel mudelinime R8 all sportauto seeriaversiooni, mille tehnilised näitajajad ning disain kroonib kogu Audi mudelirivi. · Audi R8 ühendab Audi saavutused mootorispordis, imelise disaini ning kogu Audi kaubamärgi parima tehnoloogilise kogemuse. ·