Kreeta
Väljakaevamisi alustas ameeriklane R.B. Seager (1903, 1906), jätkas N.
Platon (1953), A.A. Zoïs 1970-82, 1990) ja need kestavad siiamaani.
Vasilikit (nagu ka Myrtos) on erinevalt interpreteeritud.
Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee
lihtsustatud vormiks. SE nurgas asub nn "Punane Maja",
mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab
keskminosele perioodile omast nn "aglutinatiivset"
arhidektuuri. Asulale on osaks langenud kolm suuremat
hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja
keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga
järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II
kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda
laikmustriga.
2
Gournia
Gournia asub Ida-Kreetas Mirabello lahe ääres
annaabi.ee 
