sekretäri kätte. Inimestel ei tohtinud olla arvamust, mis oli omane lääneriikidele- neid tapeti, saadeti riigist välja ning vangilaagritesse. Seega olid ükskikisiku huvid allutatud üldistele. Majanduses jäi NSVL lääneriikidele suuresti alla. Saatuslikuks sai võidurelvastumine. Pakuti küll null-varianti, et Moskva oma keskmaaraketid likvideeriks Euroopast, kuid Kreml ei olnud sellega päri. 1980ndatel aastatel hakkas USA paigutama keskmaarakette Saksamaale- sellele vastas NSVL veel oma täiendavate rakettidega, kuid oli ilmselge, et majandusraskustes vaevleva riigi jaoks hakkab taoline võidurelvastumine lõplikult üle jõu käima mida tõestas ka USA ,,tähesõdade ,, programm Perestroikast tulenevad dekreedid tõid raskeid tagajärgi, mida ei osatud oodata. Gorbatsovi initsiatiivil alustati NSVL ja sealse sotsialismi moderniseerimise katseid. See tähendas arengu kiirendamist, majandusreforme, demokratiseerimist, avalikustamist jne
tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõigest 100 km kaugusel USA piirist. Niisiis hakkas NSVL Kuubale tooma tuumalõhkepeadega keskmaarakette. 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette minema viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni, mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks, suureks, maailmasõjaks
Kuigi USA ja NSVL sõdisid üksteisega võõral pinnal ning võõra nime all, siis omavahel otsest sõjategevust ei alustatud, kuigi selleks tehti kõik vajalikud ettevalmistused. 1950.-1980. aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. USA oli Teise maailmasõja lõpuks kasutanud tuumapommi, mis ajendas ka Venemaad seda endale hanikma. Lisaks paigutati oma mõju all olevatesse riikidesse keskmaarakette suunaga vastase pealinnadele. Äsjalõppenud maailmasõda oli alles liialt värselt meeles, et üksteist tegelikkuses rünnata. Peale selle olid ju ka USA ja Venemaa võitjad kui vastutavad riigid maailma rahu ees, vähemalt mingil määral. 1941. aasta augustis sõlmisid Inglismaa ja USA omavahelise kokkuleppe Atlandi harta. Selles olid kirjas põhimõtted, mida peetakse silmas sõjas Saksamaa vastu ning ka see, milline peaks maailm pärast Teist maailmasõda välja nägema
Lisaks püüdis 1961. aasta kevadel USA luureteenistus nende poolt kavandatud dessandiga Castro valitsuse kukutada, aga see kukkus häbiväärselt läbi. 1962. aasta sügiseks oli Ameerika Ühendriikide relvastuses 25 000 tuumalõhkepead, NSV Liidul oli see arv enam kui poole väiksem. 16. oktoobril 1962 tegi USA luurelennuk Kuuba kohal lennates fotod, millelt võis näha, kuidas Nõukogude armee mundris sõdurid kiirustades ja suure saladuskatte all tuumalõhkepeadega varustatud keskmaarakette paigaldavad. Tolleaegne USA riigipea Kennedy oli hoiatanud, et kui Moskva peaks Kuuba saarele tooma ründeiseloomuga relvi, siis “võib see endaga kaasa tuua väga ohtlikke tagajärgi” ja samuti oli NSV Liidu tookordne liider Nikita Hruštšov korduvalt lubanud, et Kreml Kuubale ründerelvastust ei tarni. Aga kuna sellel 16. oktoobri hommikul tuli välja Hruštšov vale, siis nüüd oligi käes „ohtlike tagajärgede“ kord. Kui tuumarakettide paigaldamine Kuubale sai lõpliku
aastal Viinis, kuid tulemusteta. 1977 tegi USA Nõukogude Liidule ettepaneku hakata strateegiliste kandurite arvu vähendama. SRP-2 valmis 1979. Selle kokkuleppe järgi pidanuks kumbki pool oma strateegiliste kandurite arvu vähendama 1985. aastaks 2400-lt 2250-le. USA jättis kokkuleppe ratifitseerimata. Miks? Võidurelvastuse uus etapp Miks puhkes võidurelvastumise uus etapp? 1979 võttis NATO vastu otsuse hakata 1983. a. paigutama Lääne-Euroopasse keskmaarakette. Tähtaeg seati nii pikk seetõttu, et varuda aega läbirääkimisteks relvastuse mõlemapoolse vähendamise üle. Läbirääkimistel polnud vähimatki edu ja kui NATO alustas 1983. a. lõpul keskmaarakettide paigaldamist, lahkus Nõukogude delegatsioon läbirääkimistelt 1983. aastal teatas Reagan USA strateegilise kaitsealgatuse kavast. Projekti hakati nimetama tähesõdade kavaks. Tegemist oli hiigelprogrammiga, mille käivitamine pidi võtma
Oktoobrikriis) 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli riigipöörde tagajärjel võimule Fidel Castro. Kohe algusest peale suhtus Washington toimunusse suure skepsise ja eelarvamusega nimelt oli Valge Maja ekslikul seisukohal, et Castro eesmärgiks on kommunistliku reziimi loomine.
Castroga, et alustada diktaator Fulgencio Batista vastu partisanisõda. * See kujunes edukaks ja 1959 tuli Castro võimule * 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga * USA viis pagulased Kuubale, kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema. Nn Sigade lahe dessant ebaõnnestus, Ameerika oli häbistatud. * Hruštšov asus kuubale paigaldama keskmaarakette, millest USA teada sai ja 22. okt 1962 Kennedy hoiatas kogu maailma. Ta tegi ka merele kontrolljoone, kus ükski laev sõita ei tohi. Kennedy nõudis ka raketibaasi likvideerimist. * Hruštšovile anti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis USA ründab. Lõpuks andi Moskva järele. USA lubas Kuuba rahule jätta. Vietnami sõda * külma sõja suurim läbi kukkumine USA poolt * 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustunud Põhja-
ning sotsialismiide ede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõigest 100 km kaugusel USA piirist. Niisiis hakkas NSVL Kuubale tooma tuumalõhkepead ega keskmaarakette . 1962.a. avastas USA luure Kuubas baseeruvad ja Ühendriikide mandriosale suunatud NSV Liidu keskmaa tuumaraketid. Seepeale kehtestas USA president J.F.Kennedi Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NSV Liitu ja Kuubat rakette minema viima. See samm omakorda pingestas niigi külmas sõjast pingelisi 7 Fidel Castro suhteid NSVL ja USA vahel ning viis mõlemalt poolelt kõrgeima lahinguvalmiduse kehtestamiseni , mis oleks võinud vabalt kasvada üle uueks, suureks, maailmasõjaks. 8
o Natsionaliseeriti Kuubal asuvad USA kapitalile kuuluvad ettevõtted. o 1961.a. katkestas USA diplomaatilised suhted Kuubaga. o Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, likvideeriti mitmeparteisüsteem. o 1961.a. aprillis üritasid Kuuba pagulased kukutada Castro diktatuuri Playa Gironis(Sigade lahes), sissetungijad purustati. Otsene põhjus: 1962.a. saadi Washingtonis teada, et NSVLiit on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, millel on tuumalõhkepead. o 22.oktoober 1962.a. nõudis USA rakettide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja saare mereblokaadi karantiini. o USA väed kõrgendatud valmidusse, VLO vastas samaga. o 28.okt 1962 teatas NSVLiit, et rakettide ülesseadmine peatatakse ja kohale paigutatud raketid demonteeritakse ja viiakse ära. Tulemused: · pärast rakettide äraviimist lõpetas USA karantiini
Demokraatia oli mõeldamatu. Selle tõttu suhted USAga kehvenesid. USA loobus ostmast Kuubalt suhkrut, olukorra päästis NSV, kes ostis toodangu ise ära. Castro natsionaliseeris ameeriklaste kui ka kohalike ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. 1961. a saatsid Ühendriigid Kuubale pagulased, kes jäeti pidama seal ebaõiglast sõda ilma igasuguse abita. Ameerika jäi häbisse. Järgmisena asus NSV juht N. Hrustsov paigaldama Kuubale keskmaarakette, kuid sellest saadi teada ning president Kennedy teavitas 1962. a maailma raketiohust ning peatas laevaliikluse. Kennedy nõudis raketibaaside kõrvaldamist. Toimus vastastikune pidev ähvardamine, kumbki ei tahtnud järele anda. Kuid siiski andis esimesena Moskva järele. Vastutasuks lubas USA, et Castro reziim jääb püsima. 7. Vietnami sõda 1964- 1973 Kuuba kriisiga oli USA enam-vähem edukalt toime tulnud, kuid Vietnami sõjas kukkus täielikult läbi. 1954
1961 USA katkestas diplomaatilised suhted Kuubaga Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, likvideeriti mitmeparteisüsteem 1961 aprill Kuuba pagulased üritasid kukutada Castro diktatuuri sissetungijad purustati Otsene põhjus: 1962 Washingtonis saadi teada, et NSVL on hakanud Kuubale toimetama maa-tüüpi keskmaarakette, millel olid tuumalõhkepead 22.10.1962 USA nõudis rakettide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja saare mereblokaadi USA kõrgendas valmidust VLO vastas samaga 28.10.1962 NSVL teatas, et rakettide ülesseadmine lõpetatakse, kohale paigutatud võetakse lahti ja viiakse ära Tulemused: USA lõpetas karantiini e blokaadi
· USA veenis Saudi-Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda · USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu · Tulem: NSV Liit on pankrotis 1980. Aastate keskpaigas IV Võidurelvastamise uus etapp · Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. · NSV Liit paigutas moodsad keskmaaraketid Ida Euroopasse. NATO asus selle peale paigutama Euroopasse ülitäpseid keskmaarakette. · 1980. keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastumise võidujooksu võitnud. Lõpetati sõda Afganistanis. §45. PERESTROIKA I Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa · Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid ( perestroika ) ja avalikustamine ( glasnost ) Kremli juhtide senisest suurem valmisolek tõele.
KUUBA KRIIS 1962.a Poliitiline karikatuur: Hrustsovi ja Kennedy mõõduvõtmine 1959.a jaanuaris kukutati Fidel Castro juhtimisel Kuuba senine USA-meelne diktaator. Uus valitsus kuulutas end kommunistlikuks ja hakkas abi saama NLlt. USA vastas majandusblokaadiga ja üritas Sigade lahe operatsiooniga Castro valitsust kukutada. Dessant ebaõnnestus ja Kuuba nihkus veelgi enam Moskva embusse. Oktoobris 1962 märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud NLi tuumalõhkepeaga keskmaarakette. Arenes terav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, mis on ajalukku läinud kui Kuuba ehk Kariibi mere kriis. Kuuba kriisi on iseloomustatud kui kõige ohtlikumat ja pingelisemat aega kogu külma sõja jooksul. Rahu maailmas sõltus vaid kahe üliriigi juhi isiksustest ja otsustest. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid lahendusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn. kuum liin, teiseks
ettevõtted. NL avaldas soovi ise see suhkur ära osta. 1961 katkestas Washington Havannaga diplomaatilise vahekorra. Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon (mis tõestas, et sotsialistlik maailmarevolutsioon jätkub. Hrutov lubas mais 1960 Castrole, et vajadusel astuv NL tema kaitseks relvadega välja. 1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus. 1962 22. oktoobril tegi Kennedy avalduse, milles informeeris USA avalikust ja kehtestas Kuuba ümber karantiini, et takistada NL relvade edasist vedu Kuubale. USA väed viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Sellele vastas VLO samaga. Järgned pingeline nädal, mil maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Kennedy ja Hrutov vahetasid läkitusi. 28
Algasid Viinis läbirääkimised relvastuse vähendamiseks Kesk-Euroopas, millega N.Liit nõustus ainult selleks, et lääneriike Helsingisse meelitada. · Helsingis lõppaktile allakirjutamise järel loobus aga N.Liit desarmeerimise mõttest ja kõnelused jooksid liiva. · 1985 taasalustati Genfis läbirääkimisi strateegilise relvastuse vähendamise üle. Nõukogude Liit teatas, et katkestab keskmaarakettide paigutamise oma Euroopaosa territooriumile, kuna NATO viis oma keskmaarakette ka Kesk-Euroopasse · 1987. aasta detsembris sõlmisid USA ja Nõukogude Liit kokkuleppe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta üks tuumarelva liik likvideeriti täielikult Helsingi protsess Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku -ja koostöönõupidamine. · Esmakordselt kutsus VLO lääneriike Euroopa julgeolekuprobleeme autama 1966, kuid siis lükkas lääs pakkumise tagasi
lõpuks lihtsalt ÜRO Hiina sõjatanner, kusjuures vastased olid tasavägised. 1953a. tehti vaherahu, kuid rahulepingut pole tänaseni sõlmitud. Kuuba kriis 1. jaanuaril 1959 võitis Kuubas rahvarevolutsioon, mida juhtis Fidel Castro. Kuubal hakati ehitama sotsialismi. Ettevõtted natsionaliseeriti, aga s.h. ka mitmed USA kapitalistide ettevõtted. USA saatis 1961 Kuuba vastu pagulasüksused, mis aga purustati. Kuuba pöördus abipalvega NSVL poole, kes hakkas 1962 paigutama Kuubale oma keskmaarakette. Selle peale teatas Kennedy, et kui NSVL oma rakette Kuubalt ei korista, USA ründab. NSVL andis Kolmanda maailmasõja puhkemise hirmus järele ning kõrvaldas raketid. Vietnami sõda Vietnam jagunes sarnaselt Koreaga: sotsialistlik Põhja-Vietnam ja USA mõjualune Lõuna- Vietnam. Paraku oli ka Lõuna-Vietnam küllaltki ebademokraatlik. 1957 algas seal partisanisõda, mille selja taga seisid nii Põhja-Vietnam, Hiina kui ka Moskva. Punapartisane nimetati vietkongideks
Teravnesid suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted. NL avaldas soovi ise see suhkur ära osta. 1961 katkestas Washington Havannaga diplomaatilised suhted. Toimus sotsialistlik revolutsioon.Hrustsov lubas Castrole, et vajadusel astuv NL tema kaitseks relvadega välja. 1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus. Kennedy kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase ja nõudus ka veel raketibaaside likvideerimist. Hrustsovil kästi täita nõudmisi või muidu Ameerika tõesti ründab. NSV Liit tuunustas kontrolljoont ja lasi raketid likvideerida. Vastutasuks lubati Castro reziimil püsima jääda. Sõda oli ära hoitud tänu USA valitsuse ja
17 Thomas Andrew Bailey. A diplomatic history of American people. Englewood Cliffs: Prentice-Hall, 1980, lk. 688-689. 18 Nuclear files. Flexible response. [http://www.nuclearfiles.org/menu/key-issues/nuclear-weapons/history/cold- war/strategy/strategy-flexible-response.htm]. 8 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Hruštšov oli aga veel 11. septembril kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljapoole oma territooriumi paigutada ning et Kuubale ei viida ründerelvi. Nimetatud luurelennust saigi alguse terav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, mis on ajalukku läinud kui Kuuba või Kariibi mere kriis.19 Selge oli see, et sõda oleks tähendanud katastroofi. Hruštšov oli oma käigu teinud, nüüd oli Kennedy kord vastata – algas diplomaatiline kassi-hiire mäng.
arvestataval määral pingestunud ning Hruštšov pidas oluliseks Kuuba enda poole meelitada.25 Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Samuti olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid.26 Ometi oli Hruštšov 11. septembril kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada ning et Kuubale ei viida ründerelvi. Tegelikult jõudis esimene saadetis SS-4 tüüpi keskmaarakette Kuubale juba 8. septembri öösel ning teine 16. septembril. Kiiruga oli alustatud ka stardipaikade ehitamist: kokku oli neid ette nähtud üheksa - kuus SS-4 ja kolm SS-5 rakettide tarbeks.27 USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas 23 Horisont.ee. 2007. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www.horisont.ee/node/220 (14.01.2015) 24 Saarte Hääl. 2007
mõjuvõim *BERLIINI KRIIS Põhjused o NSVL soov saada tunnustus SDV o SDV soov peatada põgenike vool idast läände 19aug 1961 alustati Berliini müüri ehitamist Põgenikevool lakkas, lasti maha inimesi Kommunismivastastel uus argument kommunism nii jube et vaja müüriga eemaldada Müür külma sõja sümbol SDV ei tunnustatud Lääneriikide poolt *KUUBA KRIIS Põhjus saadi teada, et NSVL toimetab Kuubale keskmaarakette 22okt 1962 nõudis USA rakketide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja mereblokaadi karantiini USA väed kõrgendatud valmidusse, VLO vastas samaga 28okt teatas NSVL et rakettide ülesseadmine peatatakse ja viiakse minema Tulemused: o USA lõpetas blokaadi o Kompromiss NSVL viis raketid Kuubalt ära ja USA ei ründa Kuubat o USA ja NSVL rahulolematud sõjaväe juhid järelandmiste
● 1961.a. katkestas USA diplomaatilised suhted Kuubaga ● Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, likvideeriti mitmeparteisüsteem ● 1961.a. aprillis üritasid Kuuba pagulased kukutada Castro diktatuuri – Playa Gironis (Sigade lahes) sissetungijad purustati Otsene põhjus: ● 1962.a. saadi Washingtonis teada, et NSVLiit on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, millel on tuumalõhkepead ● 22.oktoobril 1962.a. nõudis USA rakettide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja saare mereblokaadi – karantiini ● USA väed kõrgendatud valmidusse, VLO vastas samaga ● 28.oktoobril teatas NSVLiit, et rakettide ülesseadmine peatatakse ja kohale paigutatud raketid demonteeritakse ja viiakse ära ● Pärast rakettide äraviimist lõpetas USA karantiini
armeele koondas Castro kogu võimu enda kätte. Valimisi ei korraldatud, sest Castro teadvat kõige paremini milline peab ühiskond olema. 1960a. teatas USA, et ei osta enam Kuubalt suhkrut. Castro riigistas USA kapitalile kuulunud ettevõtted. Diplomaatilised suhted USAga katkesid. Tihenesid Kuuba suhted NSV liiduga, mis ostis suhkru ära. Castro teatas, et ta on Leninlane ja riigis kehtestati ühepartei süsteem. 1962a sai USA teada, et NSV liit toimetab Kuubale maa-maa tüüpi Keskmaarakette ja pommituslennukeid. 22 oktoobril 1962 tegi USA president Kennedy avalduse, milles teatas, et Kuuba läbikäimine ülejäänud maailmaga lõigatakse läbi. USA väed kogu maailmas viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Pärast vastastikkuse läkitusi teatas Nõukogude Liit 28 oktoober 1962, et raketid võetakse maha ja viiakse koos lennukitega minema. USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Sellega oli kriis lahenenud. Nõukogude Liidu ja USA juhtide vahele seati otsetelefoni ühendus "kuum liin".
· Pani aluse nn. Ida-Lääne dialoogile · NSVLil oluline poliitilise status quo tunnustamine, Läänele inimõiguste järgimise kui rahvusvahelise poliitika uue moraalse aluse rakendamine. · Idablokis tugevnes nn. dissidentide liikumine · Kohe pärast Helsinki tippkohtumist hakkasid suurriikide suhted halvenema.1970. aastate lõpul hakkas esmalt NSVL, seejärel ka USA paigutama Euroopasse nn. keskmaarakette. Majanduspoliitilised suundumused 1970. aastate teisel poolel · Teise Maailmasõda lõpust kuni 1970. aastate alguseni leidis Euroopas aset enneolematu majanduskasv. · See võimaldas peaaegu igal pool arendada nn. sotsiaalset turumajandust, üles ehitada "heaoluriiki" · Tähtsaks strateegiliseks toormeks said söe asemel nafta ja gaas, mille hinnad püsisid stabiilselt madalad. 1973-1974 naftaembargo tõstis hindu, 1970. aastate lõpul
sotsialistlik revolutsioon o Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi o 1961 – Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimi vastu: USA toimetas pagulased Kuubale, jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant, ebaõnnestus) o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst o 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist o Maailm seisis tuumasõja lävel: USA ähvardas rünnata, kui Hruštšov järele ei anna, mida ta lõpuks tegi o Hruštšov teatas, et baasid likvideeritakse, tunnustas kontrolljoont, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada
annaabi.ee 
