venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas 5) 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks
Strateegiline relvastus relvad, mis tagavad kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne- Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas
Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: Fidel Castro saarele oktoobri lõpus 1962 jõudsid venelased viia
Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht
Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba. USA tegi seda selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. Kuid vastuseks aga viis USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni sõjaväed kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuubal aga valitses reaalne tuumasõja oht
kandumist Idasse. Kuub 1962 USA (president NSV Liit paigutas 1) USA tunnustas Fidel Castro Kennedy) vs NSVL Kuubale maamaa võimu Kuubal, sõlmimata selle a kriis (Hrustsov) ja tüüpi riigiga mingisuguseid leppeid; Kuuba (Castro) keskmaaraketid 2) NSV Liit viis oma raketid ning ohustas Kuubalt ära; USA tõi oma raketid sellega USAd ära Türgist; 3) ,,Kuum liin" telefoniühendus Was.ja Moskva vahel.
KUUBA KRIIS Alina Martov 9b 2017 Kriisi kujunemine • Fidel Castro kukutas võimult USA-meelse diktaatori Batista • Algas natsionaliseerimine ning suhted USA-ga halvenesid • NSVL-i ja kuuba suhted paranesid • 1962 suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks
Berliini kriis Millal? 1961 Põhjused? NSVL lasi ehitada Berliini müüri, mis tekitas raudse eesriide lääne-Berliiniga, et inimesed ei saaks põgeneda ida-Berliinist lääne-Berliini. Osalejad? NSVL USA Tulemused? Berliini kriisi järel lõppes vaba läbikäimine Saksa DV ja Saksa LV vahel. Kuuba kriis Millal? 1962 Põhjused? 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro - kukutades USA-meelse diktaatori Batista. Suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. Osalejad? NSVL USA VLO Tulemused? Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. Vietnami sõda Millal? 19591973 Põhjused?
oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär. Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku pühendumist ning tema tervis seda ei võimalda. Kuuba kriis 1962 Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Oktoobris seati need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962, USA president J. Kennedy avaldus. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kulminatsioon ja lahendus USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht John Kennedy ja NSV Liidu liider Nikita Hruštšov vahetasid läkitusi 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha.
järgemööda teised. Vietnamiseerimine- Vietnami sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega, USA väed viiakse ära. Idalepingud- SLV ja NL-i ja Poola vahel sõlmitud lepingud (1970), loobutakse vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire. Tähesõdade programm- R.Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid. Bipolaarne maailm- kahepooluseline maailm peale II MS külma sõja ajal. Blokk- riikide või parteide liit. Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte. Ekspansioon- sissetung, oma mõju või riigipiiride laiendamine. Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas)! L. Breznev- osalus Praha kevades, selle tulemusena kehtestas doktriini, et kui Ida- Euroopa riikides on mõni süsteem hädaohus, siis NL-i kohus on seal kord taastada ja
tõkestamine Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 Ungari ülestõus Suessi kriis 1956- Berliini 1948- müür Kuuba 1962- NSVL paigutab oma NSVL, USA, Kuuba NSVL viib oma (kariibi) keskmaaraketid raketid Kuubalt, kriis Kuubale USA viib oma raketid Türgist. Algavad tuumarelvastuse piiramise
1. Mis põhjustas Islamirevolutsiooni puhkemise Iraanis? - islamifundamentalismi levimine - kiire inflatsioon - rahva rahulolematus valitseva šahhi režiimiga 2. Millega põhjendada külma sõja taasägenemist 1970.- tel aastatel? Millised olid selle ilmingud tavaelanike jaoks? - Vähenes kommunismi populaarsus (ebaedu Afganistani sõjas) - USA ja tema liitlaste (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa) tugev Nliidu vastane poliitika - NSVL keskmaaraketid VLO riikides - 0-variandi (raketide likvideerimise) tagasi lükkamine Moskva poolt 3. Millega seletada kommunismi populaarsuse kasvu maailmas 1960.-tel aastatel? Kommunism tundus inimestele tugevam nii sõjalises, ideoloogilises kui ka moraalses mõttes. USA ebaedu Vietnami sõjas pani inimesi kahtlema kapitalistliku süsteemi võimsuses. 4. Millised olid 1975.a Helsingi lõppakti olulisemad seisukohad? Kuidas mõjutasid nad Eesti arengut?
Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki. Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA- Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem. 3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad
Bulgaaria, Hiina, Korea DV. Kommunistlikus parteis endas on võim koondunud pea- või I sekretäri kätte. Inimestel ei tohtinud olla arvamust, mis oli omane lääneriikidele- neid tapeti, saadeti riigist välja ning vangilaagritesse. Seega olid ükskikisiku huvid allutatud üldistele. Majanduses jäi NSVL lääneriikidele suuresti alla. Saatuslikuks sai võidurelvastumine. Pakuti küll null-varianti, et Moskva oma keskmaaraketid likvideeriks Euroopast, kuid Kreml ei olnud sellega päri. 1980ndatel aastatel hakkas USA paigutama keskmaarakette Saksamaale- sellele vastas NSVL veel oma täiendavate rakettidega, kuid oli ilmselge, et majandusraskustes vaevleva riigi jaoks hakkab taoline võidurelvastumine lõplikult üle jõu käima mida tõestas ka USA ,,tähesõdade ,, programm Perestroikast tulenevad dekreedid tõid raskeid tagajärgi, mida ei osatud oodata. Gorbatsovi
Che Guevara vägede poolt (Maffo, Contramastre KeskOriente, Santa Clara jt.) . * 1.jaanuaril 1959. aastal õnnestus Castro väel, peale pikaajalist sõda, diktaator Batista kukutada ja tema asemel astus ametisse Castro. Kuuba kriis * NSV Liit toetas Fidel Castro natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist ning aitas Kuuba industrialiseerimist. * Juba 1962. aasta suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega keskmaaraketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundida USAd järele andma SDV tunnustamise küsimuses, Castro aga soovis kaitset võimaliku sissetungi vastu. * 14. oktoobril 1962 märkasid USA luurelennukid Kuubal tuumarakette. * 22. oktoobril 1962 nõudis USA president John F. Kennedy avalikult rakettide tagasiviimist ja baaside likvideerimist ning blokeeris 24. oktoobril Nõukogude laevade pääsu Kuubale. * USAs * USAs viidi
selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine 1. Piiramine Esimesed 13 aastat pärast II maailmasõda olid jutud desarmeerimisest või ka ainult võidurelvastumise piiramisest tühipaljas propaganda 1958. aastal hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvastuse piiramise üle. Kulus viis aastat
Püüti takistada idasakslaste massilist põgenemist. Kuuba kriis, NSV Liidus "Kariibi kriis". 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Kuubal algasid reformid, mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende
*1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Blokeeris Kuubat mere pealt *USA ähvardas rünnata kui NSVL rakette ära ei vii Lahendus/tagajärjed: *NSVL nõustus raketid Kuubalt ära viima *USA pidi Türgist raketid ära viima ja ei tohtinud Kuubat rünnata VIETNAMI SÕDA(1964-1975) Riiklikud osapooled- USA(Demokraatia) & Lõuna Vietnam(mittedemokraatlik) Kommunistlikud riigid- Põhja-Vietnam, NSVL, HIINA RV
3. BERLIINI KRIIS 1958-1961 Põhjus: suur põgenikehulk idast läände Hrustsov nõuab, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära. Tulemus: Berliini müüri ehitamine 1961.aasta 13.augustil, Lääne-Berliin kujuneb vaba maailma ja demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963; müür kujuneb külma sõja sümboliks. 4. KUUBA KRIIS 1962 (haripunkt 22. okt.-28. okt) Põhjus: NSVL paigutab oma keskmaaraketid Kuubale Osapooled: NSVL, USA, Kuuba Tagajärg: NSVL viib raketid Kuubalt, USA viib oma raketid Türgist Algavad tuumarelvastuse piiramise läbirääkimised, 1963 osaline katsete keelamise leping Otsekontaktid USA ja NSVL vahel Hrustsovile pannakse siseriiklikult pahaks allaandmist, viib lõpuks tema tagandamiseni 5. VIETNAMI SÕDA 1964-1973 (1975) Põhjus: Riik jagatud kaheks, põhi kommunistlik, lõunas hoiab USA võimul läänemeelset valitsust
represseerimisest jpm. 6 Välispoliitika Gorbatsov tahtis parandada suhteid lääneriikidega, eriti USA-ga. Suurimad muutused toimusid eelkõige kolmes valdkonnas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguse kaitse. 1987. aastal jõudsid Reagan ja Gorbatsov kokkuleppele, mille kohaselt olid nõus hävitama lähi- ja keskmaaraketid Euroopas. Tegu oli väga suure murranguga üks tuumarelvaliik likvideeriti täielikult. See oli ainult 4% kogu tuumapotensiaalist. Tähtis osa oli ka süsteemi loomisel, mis kontrolliks lepingu täitmist. Piirkondlikud konfliktid laabusid. NSV Liit lõpetas varem rahastatud rahvusvahelise terrorismi toetamise. Genfis kirjutati 1988.aastal alla lepingule, mille kohaselt NL viis oma väed Afganistaanist välja. Seda 1989.aasta veebruariks. Nicaraguas
lülitumist ühiskonda · Kennedy ajal hakkab majandus taas elavnema · Maksupoliitika: vähendati makse, vähenes tööpuudus · Suur majandusbuumi kümnendik Iseloomusta USA välispoliitikat 1980 1990 aastatel · USA ütles esmakordselt avalikult, et NL on ,,kurjuse impeerium" · Kuni 1981 on NL-ga suhted halvad · Relvastusele kulutab 7% (tähesõjad), neutronpomm jm · Võidetakse ,,Külm sõda" · Toob keskmaaraketid SLV-sse · Reagani doktriin välispol võib sõjav kasutada, abistab kõiki anitikomm) · USA superriik · NAFTA USA + Kanada + Mehhiko jt vabakaubanduse leping · Toetab relvade kasutamist Panamas · Relvastuse vähendamise programm jätkub · Toetab Baltomaade taasiseseisvumist, sots leeri eraldumist · Lahesõda Iraagiga 1991 G. Ford USA president Nixoni afääride tõttu J. Carter USA president L
Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas Külma sõja lõpp märts 1985 võimule M. S. Gorbatsov perestroika ja glasnost nov Gorbatsovi aj Reagani esimene kohtumine kahepoolsed suhted, relvastuse vähendamine, piirkondlikud konfliktid dets 1987 USA-NSVL tuumarelvastuse kokkulepe 1988 loobumine Breznevi doktriinist
Kuuba suhkrut). Castro natsionaliseeris ameeriklaste ja endi ettevõtted ja kuulutas, et Kuubas toimub sotsialistlik revolutsioon. Maareform, tootmiskooperatiivid. 1961. a jaanuaris katkestas USA Kuubaga diplomaatilised sidemed; samal aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro reziimiga, kuid katse ebaõnnestus. Kuubale hakkab abi osutama NSVL (N. Hrustsov), kes ostab Kuubalt suhkrut. 1962. aastal viis NSVL keskmaaraketid Kuubale, rakettide paigaldamine sai USA-le aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas sellest kogu maailma, nõudis raketibaaside likvideerimist; USA-poolne karantiin Kuuba ümber. USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse, NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Maailm seisis tuumasõja lävel. Tuumarelva katsetuste piiramise leping! Lõpuks NSVL likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada; Castro reziim jäi püsima. Sõda
keemiarelvad, relvasüsteemid koosnevad pomm, kandurid (lennuk, rakett) 1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping (NL, USA, SB) kosmoses, atmosfääris ja vee all, lubatuks jäi maa all. 1968 algavad I läbirääkimised desarmeerimise (relvade vähendamine) osas 1972 – SRP1 (strateegiliste relvade piiramise leping) 1979 – NL sissetung Afganistani, NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 – USA eesotsa sai Reagan, läbirääkimised strateegiliste relvade vähendamise osas 1983 – USA tähesõdade programm 1991 – USA ja NL kirjutasid alla START1 lepingule (vähendas tuumarakettide, pommitajate arvu 1/3 võrra) NL lagunes → tekkisid uued tuumariigid: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstan. Propaganda – kihutustöö Pingelõdvendus – eesmärk maha võtta sõja ohtu (tuumasõja oht) NL ja Lääne-Euroopa suhted paranesid
USA-l puudusid puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist, Põhja-Vietnamil on suur arvuline ülekaal. 5. Kuuba raketikriis, 1962. aasta sügisel NSV Liidu ja USA vahel valitsenud pingeline vastasseis, mille põhjustas NSV Liidu tuumarakettide Kuubale paigutamine. Eesmärgiks vabastada Kuuba Ameerika eeskoste alt. Seda peetakse Külma sõja kõige ohtlikumaks, sest sellega kaasnes oht, et asi võib viia tuumasõjani. 1962 alustas NL raketitarneid. Keskmaaraketid tegevusraadiusega 2000- 5000km. nim ka eurorakettideks. Ühest Euroopa otsast teise. NL paigaldas Kuubale, sest Ameerika türki. 22. oktoobril kuulutas USA välja Kariibimereblokaadi, et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist Kuubale ning sellepärast kutsuvad venelased seda Kariibi kriisiks. Kriis vaibus rahumeelselt 28. oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima
teravaimaks konfliktiks kahe üliriigi vahel - 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis.Valitses reaalne tuumasõja oht. See
Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. NSV Liit rõõmustas kommunism levib nii kaugele, lausa USA külje alla, toimubki juba lausa maailmarevolutsioon! USA oli sellest väga häiritud. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht
dissidentide represseerimisest jpm. · Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. Partei juhtkonda ja sealtkaudu riigiametitesse lülitati noorema põlvkonna poliitikud, kes olid suhteliselt sõltumatud senisest parteibürokraatia korrumpeerunud seltskonnast välispoliitika · Nõukogude vägede väljaviimine Afganistanist · Suhete normaliseerimine Hiinaga · 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas · 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega · loobumine Breznevi doktriinist
· Reagan kukutas läbi gaasijuhtmeprojekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat · USA veenis Saudi-Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda · USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu · Tulem: NSV Liit on pankrotis 1980. Aastate keskpaigas IV Võidurelvastamise uus etapp · Tähtede sõja uus programm: luua kosmiline kaitsekilp Maa orbiidile. · NSV Liit paigutas moodsad keskmaaraketid Ida Euroopasse. NATO asus selle peale paigutama Euroopasse ülitäpseid keskmaarakette. · 1980. keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastumise võidujooksu võitnud. Lõpetati sõda Afganistanis. §45. PERESTROIKA I Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa · Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid reformid ( perestroika ) ja
KUUBA KRIIS - Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht
Seda teravamaks muutus aga üliriikide vastasseis väljaspool Euroopat Kuuba kriis (Kariibi kriis) 1962 · 1959. a. Kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel Kuubal senise USA- meelse diktaatori · uus valitsus hakkas peagi abi saama Nõukogude Liidult ja kuulutas end kommunistlikuks. USA omakorda toetas Kuuba emigrantide katseid Castrot kukutada · oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nõukogude tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, mille lennuulatus küündis USA keskosani · vastukäiguna blokeerisid Ühendriigid Kuuba, et takistada Nõukogude rakettide saarele toimetamist · arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis. Tundus, et iga hetk võivad Nõukogude laevad üritada blokaadist läbi murda või USA pommitajad asuvad raketibaase Kuubal hävitama. Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailmasõja vahetu puhkemise võimalusega · viimasel hetkel jõuti kompromissini
Ta kavandas ka parteisisest reformi muuta kõrgemad partei ametikohad ajaliseks. Sellest tulenes konflikt parteiladvikuga. 1964. sügis Hrutovi puhkuse ajal toimus keskkomitee presiidiumi istung, mis tagandas ta ametikohalt. Välispoliitika Hrutovi võimuloleku aeg on Külma Sõja stabiliseerumise aeg. 1956 Suessi kriis, mille reguleerimiseks Hrutov osales ÜRO Peassamblee istungil. kariibi kriis NL paigutas oma keskmaaraketid Kuubale. Seati sisse Kremli ja Valge Maja vaheline otse telefoniliin. Esimene NL riigijuht, kes hakkas tegema välisvisiite. 1959 visiit Kennedyle, mille tagajärjeks oli NL maisikasvatamise buum. 1964. tekib NL omamoodi interreegnum. 1964-1967 selge liider puudub. Hrutovi parteilise ametikoha sai L. Brenev, kes pandi sellele ametikohale parema puudumisel. Põhjuseks oli see, et temast ei saa meest, kes ohustaks, sest ta on nii rumal. Ministrite nõukogu esimeheks sai A
vabastama ei mindud. Müür püsis kuni 1989. Berliini müüri on peetud ka Külma Sõja sümboliks - reaalne Raudse eesriide sümbol, mis eraldas idat ja läänt. I pool Kuuba ehk Kariibi kriis (kaardil 2). 1959 oli Kuuba muutunud kommunistlikuks võimule tuli Fidel Castro. USA ei olnud asjaga rahul, aga NSVLile see väga meeldis sai oma mõjusfääri laiendada. 1962 avastasid USA luurelennukid, et Kuubale on paigutatud NSVLi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid (mille tegevusraadius on kuni 5000 km, USA oli tabatav nendega). Seesama avastus tõi kaasa Kuuba kriisi. Seda kriisi asusid lahendama USA (Kennedy) ja NSVL (Nikita Hrustsov). Sel hetkel oli maailm tuumasõja lävel. USA kuulutas välja karantiintsoonid ümber Kuuba laevad patrullisid, et takistada NSVLi uute laevade saabumist Kuubale. Mõlemad osapooled pingutasid, et tuumasõda ära hoida. Kuuba kriis
24 Tõsi - Hruštšov oli esialgu Kuuba toetamise küsimuses äraootaval seisukohal. Tema otsust Castrot abistada mõjutasid kaks olulist aspekti: lisaks Kuuba strateegilisele tähtsusele USA "tagaaias" ei soovinud Hruštšov näha Castro liikumist Hiina kontrolli alla. Selleks ajaks olid kahe kommunistliku riigi suhted juba arvestataval määral pingestunud ning Hruštšov pidas oluliseks Kuuba enda poole meelitada.25 Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Samuti olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid.26 Ometi oli Hruštšov 11. septembril kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada ning et Kuubale ei viida ründerelvi. Tegelikult jõudis esimene saadetis SS-4 tüüpi keskmaarakette Kuubale juba 8. septembri öösel ning teine 16. septembril. Kiiruga oli alustatud ka stardipaikade ehitamist: kokku oli neid ette nähtud üheksa - kuus SS-4 ja kolm SS-5 rakettide tarbeks
Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki. Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA-Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine: Gorbatsovi võimuletulek, Breznevi doktriini tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp. M
1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust
aasta 21. oktoobril. Kuuba kriis Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht
1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust
1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku režiimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust
1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima. Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust
annaabi.ee 
