buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum. Kesklinnad täitusid paljukorruliste kivist üürimajadega. Valitsevaks ehitusstiiliks oli historitsismi kõrval ka 1890. aastatel alguse saanud juugendstiil. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Nendegi ehitamine sai võimalikuks tänu inseneritehnika kiirele arengule: selleks aitas kaasa nii lifti kasutuselevõtt kui ka metallkarkasside kasutamine. Ehitusmaterjalid: raud, teras, raudbetoon, klaas, kivi (sh krohvimata maakivi, telliskivi)
sotsiaalmajade massitootmine maapoliitika (land policy). (Dieleman, 1996) Üheks Hollandi linnaplaneerimise omapäraks on elamufondi loomine. Nimelt rajatakse valmis teatud hulk sotsiaalkortereid, et neid vajaduse korral hättasattunud inimestele jagada. Kogu Hollandi linnaplaneerimise kokkuvõtteks võib väita, et täielikku hinnangut kompaktse linnaplaneeringu edukusele anda ei saa. Hollandi Randstadis pole toimunud tohutut linnade laialivalgumist. Samas aga on kesklinnad kaotanud tööjõudu ja töökohti, kuid SKT ning elamufond pole absoluutarvudes vähenenud. (Dieleman et al., 1999) Joonis 3. Rahvaarv Randstadi suuremates linnades. Joonis 4. Randstadi skemaatiline kaart. 6. Laialivalguv linn Valglinnastumine on linna ruumiline areng väljapoole selle piire maapiirkondadesse ning seda võib pidada nii protsessiks kui ka nähtuseks (Joonis 5). Lisaks elukohtade laialivalgumisele
Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid, mida hakati kasutama juba J. Paxtoni poolt ehitatud Kristallpalees, tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum. Kesklinnad täitusid paljukorruseliste kivist üürimajadega. Valitsevaks ehitusstiiliks oli historitsismi kõrval ka 1890. aastatel alguse saanud juugendstiil. Linnade plahvatuslik kasv tõstis omaette distsipliinina esile linnaplaneerimise, mis jäi kogu sajandi vältel arhitektuuri arengu keskmesse. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Nendegi ehitamine sai võimalikuks tänu inseneritehnika kiirele arengule: selleks aitas kaasa nii lifti kasutuselevõtt (1857
annaabi.ee 
