Ürgvao lähedal olevad epiblast rakud moodustavad neuraalplaadi, kaugemal paiknevad epiblasti rakud aga epidermise. Henseni sõlme ette tekib mesodermist peajätke, millest areneb eesaju ja keskaju. Läbi ürgvao migreerunud ja endodermiks saanud epiblasti rakud laienevad ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa, seal nad moodustavad germinatiivsirbi. Epiblasti rakud annavad pärast sise- ja kesklehe eraldumist ektodermi, see liigub epiboolia abil tumevälja piirkonnas üle rakuvälise rebu. Tumevälja välimised äärerakud kasutavad liikumiseks rebukesta sisepinda ja veavad enda järel ülejäänud ekstraembrüonaalse meso- ja ektodermi. Ekstraembrüonaalne meso- ja ektroderm kasvavad embrüo kohal kahe kurruna kokku. Välimisest lestmest saab serooskest ehk koorion ja sisemisest lestmest vesikest ehk amnion.
tuntud germinatiivsirbi nime all. Epiblasti ja endodermi vahel moodustab mesoderm (pea- ja kordo- mesoderm) Henseni sõlmest ettepoole tihenenud rakkude väädi, mis pungitab epiblasti üles peajätkeks. Endodermi moodustumine lõpeb kodukana embrüos 22-tunnise inkubatsiooni järel, kuid mesodermi ingressioon kestab kauem. Epiblasti jäänud rakud annavad pärast sise- ja kesklehe eraldumist ektodermi. 3) imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine (tuleta meelde imetaja lõigustumise lõppresultaati ehk blastotsüsti, kus oli selgelt eristatav trofoblast ja sisemine rakkude mass ICM e embrüoblast; ICM-st areneb edasi epiblast ja hüpoblast/primitiivne endoderm). – epiblasti/hüpoblasto formeerumine - ICM
annaabi.ee 
